Jahimehed järgivad soovitusi
Enne jahihooaega 2012/2013 Keskkonnateabe Keskuses koostatud küttimissoovitusest (“Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012”) saab lugeda:
- arvukus oli tõusnud põdral ning oli endiselt kõrge kährikul ja metsseal;
- 2009/2010 ja 2010/2011 lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitseasurkond oli jätkuvalt langustrendis ka 2011. aastal (2012 nenditi juba ka arvukuse stabiliseerumist ja mõnetist kasvu);
- karu arvukus oli stabiilne, hundi ja ilvese oma langenud;
- märgatavalt oli eelnenud aastaga võrreldes langenud rebase arvukus ja endiselt oli languses ka valgejänese arvukus;
- jahilindudest oli pikemaajalises langustrendis vaid hallhane arvukus.
Metsamajanduslikult talutava ülempiiri ületanud põdra-
asurkonna asustustiheduse langetamiseks soovitati jahihooajal 2012/2013 mitmes maakonnas küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga oluliselt suurendada, ent seda küttimisstruktuuri järgides. Ka metssigade küttimist soovitati võimalusel tõsta.
Punahirvede küttimist soo-vitati intensiivistada Mandri-Eestis.
Väikekiskjate puhul soovitati vahet teha, kas tegu on kodumaiste liikidega (nt rebane, metsnugis ja tuhkur) või võõrliikidega (kährik, mink).
Hallhane küttimist soovitati piirata (või keelata) kuni asurkonna seisundi paranemiseni.
Kui vaadata küttimisandmeid, selgub, et ongi kasvanud põdra (tänavu taotlevad jahimehed Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil 5600 looma küttimist), punahirve ja metssea küttimine.
Suurkiskjaist on vähem kütitud hunti ja ilvest. Väikekiskjaist on kahanenud rebase küttimine. Vähem on lastud ka kobrast.
Vähem küttida soovitatud hallhane näitaja on see-eest hoopis varasemast suurem. Ka näiteks rabahani ja sinikael-part on saanud kõvasti vatti.
Kaitsepiirangutega metsaalasid on 31%
Kui palju siis on Eesti metsadest kaitse all?
Seoses metsaorganisatsioonide kokkuleppe sõlmimisega metsade majandamise hea tava asjus on Eestimaa Looduse Fond (ELF) tõstatanud küsimuse kaitsealuste metsade kohta (vt ka lk 8).
ELF märgib, et ei ole korrektne väita, nagu oleks kolmandik Eesti metsadest kaitse all, kuna teatud töid paljudes kaitserežiimiga metsades ikkagi saab teha, ja samuti pole õige rääkida kuni 10% metsast, mis inimtegevusest puutumata.
Viimast väites toob ELF, kes inimtegevusest puutumata metsa all mõistab mitte praegu puutumata, vaid läbi aegade inimtegevusest puutumata metsi, ära Erast Parmasto tsitaadi trükisest “Järvselja põlismets”: “Päris-põlismetsad on Eestis äärmiselt haruldased; räägitud on kuni 400–500 hektarist, igal juhul on neid aga alla ühe promilli kaitsealustest maadest.”
Metsaleht palus kaitsealuste metsade küsimust kommenteerida keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhatajal Marku Lambil. Kui palju siis on Eestis metsi kaitse all ja kas hea tava koostajad on eksinud? Marku Lamp selgitas:
“Teadmata täpsemat allikat, millele tuginedes on heade tavade raamdokumendi koostajad teksti preambuli koostanud, saan öelda, et see ei erine oluliselt näiteks metsanduse arengukavas kirjeldatust.
Metsanduse arengukava aastani 2020 keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmise peatükk sisaldab muu hulgas lõiku, mis ütleb et “1996. aasta ca 57 220 hektarilt on aastaks 2010 rangelt kaitstavate metsade pindala suurenenud ca 208 420 hektarini. Jätkuvalt on aktuaalne viia rangelt kaitstavate metsade pindala vähemalt 10%ni metsamaa pindalast. Mitmesuguste kaitsepiirangutega alasid on Eesti metsades SMI andmetel 31%”.
Metsanduse arengukava koostamisel on statistilise metsandusliku informatsiooni aluseks olnud eelkõige “Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil (SMI)”. Dokumendis on kasutatud väljendit “ligi 30%”, mis annab mõista, et tegu on üldistusega.
Metsa majandamise hea tava raamdokument on tänuväärne algatus, mis peaks aitama lahendada ka keskkonnakaitsjate püüdlusi metsade majandamise kvaliteeti tõsta.”
Jahiulukite küttimine Eestis 2012/2013. aasta jahihooajal
Liik | 2012/2013 | 2011/2012 | 2010/2011 |
Põder | 5 126 | 4 730 | 4 255 |
Punahirv | 829 | 693 | 497 |
Metskits | 1 548 | 1 211 | 5 075 |
Metssiga | 24 042 | 18 159 | 17 028 |
Karu | 55 | 53 | 57 |
Hunt | 80 | 151 | 130 |
Ilves | 87 | 100 | 181 |
Rebane | 6 474 | 7 144 | 9 656 |
Kährik | 13 111 | 12 577 | 12 600 |
Metsnugis | 3 276 | 2 023 | 1 520 |
Kivinugis | 34 | 16 | 12 |
Tuhkur | 252 | 198 | 153 |
Mink | 137 | 190 | 185 |
Mäger | 169 | 166 | 189 |
Saarmas | 10 | 8 | 12 |
Halljänes | 506 | 419 | 650 |
Valgejänes | 109 | 101 | 119 |
Kobras | 5 700 | 6 210 | 6 592 |
Ondatra | 1 | 20 | 1 |
Laanepüü | 49 | 63 | 37 |
Nurmkana | 12 | 6 | 45 |
Faasan | 14 | 54 | 112 |
Metskurvits | 827 | 990 | 1475 |
Tikutaja | 22 | 12 | 107 |
Kaelustuvi | 812 | 824 | 802 |
Kodutuvi | 625 | 825 | 1075 |
Hallvares | 2 304 | 2 663 | 2 434 |
Künnivares | 32 | 53 | 61 |
Ronk | 217 | 398 | 193 |
Hallrästas | 137 | 80 | 66 |
Hõbekajakas | 69 | 24 | 7 |
Merikajakas | 43 | 108 | 136 |
Naerukajakas | 8 | 17 | 25 |
Kalakajakas | 48 | 146 | 106 |
Lauk | 33 | 76 | 93 |
Kormoran | 508 | 498 | 594 |
Hallhaigur | 94 | 148 | 76 |
Rabahani | 2 360 | 760 | 1 104 |
Suur-laukhani | 683 | 225 | 288 |
Hallhani | 1162 | 705 | 977 |
Valgepõsk-lagle | 1 112 | 2 005 | 2 778 |
Kanada lagle | 2 | 21 | 23 |
Haned kokku | 5 319 | 3 716 | 5 170 |
Viupart | 1 179 | 1 066 | 1 454 |
Rääkspart | 64 | 92 | 161 |
Piilpart | 2 453 | 2 963 | 3 688 |
Sinikael-part | 7 515 | 6 577 | 7 492 |
Soopart | 606 | 490 | 678 |
Rägapart | 156 | 198 | 161 |
Luitsnokk-part | 382 | 263 | 270 |
Punapea-vart | 25 | 9 | 41 |
Tuttvart | 25 | 44 | 25 |
Hahk | 0 | 0 | 0 |
Aul | 15 | 20 | 10 |
Mustvaeras | 6 | 12 | 1 |
Sõtkas | 139 | 171 | 177 |
Pardid kokku | 12 565 | 11 905 | 14 158 |
Allikas: Keskkonnateabe Keskus |