Ketserlik tundub see mõte aga siis, kui vaadata hetkeseisu. Mullune viljasaak oli kesine ja midagi üle jäämas polnud. Isegi söödaviljast on Eesti praegu peaaegu tühi. Kas me üldse suudaksime toota nii suures koguses vilja, et jääks ka midagi töödeldud kujul eksportida?

Üldlevinud on suhtumine, et meie kliima ei anna piisavalt head toiduvilja kvaliteeti. Ja kus need turudki ootamas on?

Ometi pälvis see põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi välja käidud mõte poolehoidu.

“Nii kalli elatustasemega riik ei saa endale lubada toorainega kauplemist,” kinnitab teraviljakasvataja ning Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets. “Üleöö ei juhtu muidugi midagi, aga see mõte peab peas olema. Ka Kevili visioon on, et ei saa lõpmatuseni toota toorainet, vaid tulevikus tuleb hakata seda ka töötlema.”

Vilja võib toota rohkem

Jõgeva SAI direktori Mati Koppeli hinnangul kasvatatakse Eestis normaalsel aastal 900 000 tonni teravilja, kasutatakse aga 700 000, nii et midagi üle jäämas on. Ka kunagi Eesti NSV ajal seatud eesmärki – et iga inimese kohta tuleks toota tonn vilja (ehk siis praeguse seisuga 1,3 miljonit tonni) – poleks põhimõtteliselt võimatu täita.

“Eestis on 200 000 hektarit kasutamata maad ja taevast sajab meile kaela tonnide viisi puhast magedat vett – see ressurss tuleb ära kasutada,” ütleb Baltic Agro arendusjuht Margus Ameerikas.

Ta lisab, et suur varu on meil ka teraviljasaagi tõstmise osas. “Ma ei väsi imestamast, kuidas Eesti piimatootjad on suutnud oma lehmade keskmise toodangu viimasel kümnendil kahekordistada, teraviljatoodang on aga ikka samaks jäänud.”

Viimastel aastatel, kui põldurid on hakanud kasvatama uusi ja paremaid sorte, on ka Eestis toodetud toiduvilja osa suurenenud.

Näiteks mullusel, kuivemal ja soojemal suvel, läks väga suur osa nisust toidu-, mitte söödavilja klassi.

“See aeg on möödas, et talumees külvas kevadel vilja maha ja vaatas alles pärast koristust, mis välja tuli,” selgitab Jaak Läänemets. “Tänapäeval peab põllumees juba seemet mulda pannes teadma, kas tema rukis läheb leivaviljaks, piiritusetööstusse või jõusöödatehasesse, ja tegema põllul ära vastavad tööd.”

Küpsised olgu omast käest

“Osa vilja ostame helvestena sisse, osa keeksina, osa küpsistena,” selgitab Andres Oopkaup. “Kui suudaksime neid ise toota, jääks see raha Eestisse.”

Ta lisab, et Eestis on väga heal tasemel veskid, nagu Tartu veskid või Tamsalu nisuveski, niisiis on siin kõik võimalused teha kvaliteetset jahu.

Oopkaup laiendab oma ekspordimõtet ka jõusöödatehastele: kuna Eestis on olemas head söödatööstused, tasuks ilmselt ka loomasööta välja müüa, kui ostjaid leitaks.

Asekantsleri teada müüakse Eestist välja aastas umbes 170 000 tonni teravilja ning sellest vaid 15 000 tonni on töödeldud tooted. “Seda on kindlasti liiga vähe,” leiab ta.

Tartu Milli juhi Leonid Dulubi ettekandest selgus, et nende jahutoodangust moodustab eksport küllalt suure osa. Riigid, kuhu Eestis jahvatatud jahu jõuab, on näiteks Rootsi, Läti ja Soome, aga ka Malta, Tai, Austraalia ning mitmed Aafrika riigid.

ASi Lõuna Pagarid juht Uno Kaldmäe selgitab, et kahjuks on pagaritoodetel lühike realiseerimisaeg ja väga kaugele neid viia ei saa. Tema teada viiakse pagaritooteid praegu välja Lätti ja Soome. Lätti läheb leib-sai, Soome kondiitritooted. Päris palju eksporditakse ka Skandinaaviasse, Saksamaale ja Poolasse külmutatud pagaritooteid.

Kuigi iga ettevõte püüab oma toodangut müüa, sealhulgas ka välismaale, pole turu leidmine lihtne. “Turg on jaotatud juba täna,” märgib Andres Oopkaup. “Aga ekspordi eelduseks on, et meil on see töödeldud toode olemas, mida välja viia.”


Piima ja teravilja võrdlus

- Piima ja piimatoodete ekspordi maht moodustas 2010. a kogutoodangust 55%.
- Teravilja ja teraviljatoodete ekspordi maht moodustas 2010. a kogutoodangust 30%.
- Piima eksport ületas 2010. a teravilja eksporti rahaliselt 4,2 korda.

Allikas: põllumajandusministeerium