Viimasel aastal on meie metsades senisest rohkem üraskikahjustusi märgatud. Maaülikooli emeriitdotsent, metsaentomoloog Kaljo Voolma teeb puust ja punaselt selgeks, kellega tegu ja mida oleks mõistlik pihta hakata, et oma metsa üraskite eest kaitsta.

Kesk-Euroopas võib näha kurba vaatepilti: silmapiirini laiuvad kuivanud metsad. Meil ei saa tekkida niisugust täielikku rüüstet nagu Saksamaal, sest meil pole selliseid üheliigilisi kuusealasid. Meie metsad on palju mitmekesisemad. Kuid ka Eestis on praegu suuremat sorti üraskipuhang.
Üraskitõrje olulisim võte on värskelt asustatud puude väljaraie ja metsast eemaldamine enne, kui noormardikad kooruvad.
Sellised puud on veel rohelised, aga on tegelikult juba üraskite asustatud. Kui neid hakatakse raiuma siis, nagu näitab Saksa, Poola ja Tšehhi kogemus, vallandub asjatundmatute aktivistide protestilaine: raiute siin rohelist metsa, samal ajal kui kuivanud puud seisavad. Kuivanud puudest on üraskid juba välja lennanud; neid on mõtet raiuda ainult seal, kus nad võivad teele või inimestele pähe kukkuda.

Vaata vidotest üraskikahjustusi Saksamaal ja Eestis ning seda, kuidas looduslik vaenlane üraskiga maadleb!

Avalehele
9 Kommentaari
Loe veel: