Kalanduspiirkonnad saavad kohalikuks arenguks toetust
Strateegiate elluviimiseks hakatakse piirkonna ettevõtjatelt ja nende ühendustelt, MTÜdelt, omavalitsustelt jne vastu võtma projektitoetuste taotlusi.
Kaheksa piirkonda hõlmavad alasid Peipsi-Pihkva-Lämmijärve ja Võrtsjärve ääres, mereäärsel rannikul ja saartel. Algatusrühmade esitatud strateegiaid hindab kõigepealt Maaeluministeerium ja kinnitab heakskiitmise järel iga piirkonna strateegia jaoks eelarve. Eraldi summa määratakse projektitoetusteks ning algatusrühma koostöötegevusteks. Strateegia elluviimiseks planeeritud tegevuste ja summade kohta esitavad algatusrühmad igal aastal PRIAle rakenduskava.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ toetuste andmist reguleerib maaeluministri 25.11.2015 määrus nr 19 . Kokku on programmperioodil 2014-2020 selle meetme rahastamiseks 26 miljonit eurot.
Kuidas ja milleks saab toetust?
Strateegiad võivad sisaldada tegevusi viies valdkonnas:
- Kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine
- Majandustegevuse mitmekesistamine
- Kalasadamate uuendamine
- Koelmualade loomine või taastamine
- Sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sh kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine.
Milliseid suundi oma piirkonnas arendada, kuidas jaotada nende vahel ja aastate lõikes piirkonnale eraldatud eelarvet ning millal missuguse suuna projektitoetuste taotlusi vastu võtta, on algatusgrupi ja selle liikmete.
Projektitoetuse taotleja esitab taotluse oma piirkonna algatusrühmale. Algatusrühm kontrollib taotluses esitatud dokumente, taotluse vastavust strateegiale ja rakenduskavale ning korraldab taotluste hindamise. Hindamiskomisjoni antavate hindepunktide alusel teeb algatusrühm PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestuse kohta, iga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ning toetuse suuruse kohta. Siis saadab algatusrühm taotlused PRIA-le. PRIA kontrollida on taotluse vastavus määruses sätestatud nõuetele ning rakenduskavale.
Praeguseks on Maaeluministeerium heakskiidu andnud kolme piirkonna strateegiale ja sealsed algatusrühmad saavad alustada projektitoetuste vastuvõtuga.
Piirkonnad ja algatusrühmad
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalanduspiirkond. Algatusrühmaks on MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (vt http://www.pkak.ee/) ning esimene projektitoetuste taotlusvoor on neil plaanis läbi viia 20.-27. mail. Tänavu võetakse vastu kõigi viie suuna taotlusi. Peipsi piirkonna strateegia eelarves on maaeluminister kinnitanud kohaliku arengu strateegia rakendamiseks 4,1 mln eurot, algatusrühma tegevusteks 0,4 mln eurot.
Läänemaa kalanduspiirkond, algatusrühm MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts (vt http://www.lrs.ee/). Taotlusvoore veel välja kuulutatud pole, aga 31. mail korraldatakse Haapsalus infopäev, kus tutvustatakse rannakalanduse toetusmeedet, 2016 planeeritud tegevusi ja toetuste taotlemise tingimusi. Piirkonna arengu strateegia rakendamise eelarve on 2,65 mln eurot, algatusrühma tegevuste eelarve 0,28 mln eurot.
Saaremaa kalanduspiirkond, algatusrühm MTÜ Saarte Kalandus. Eelinfona teatab koduleht www.saartekalandus.ee, et esimene projektitoetuste taotlusvoor on plaanis avada septembris. Eelarves on kohaliku arengu strateegia rakendamiseks 4,1 mln eurot, algatusrühma tegevusteks 0,4 mln eurot.
Ülejäänud viie piirkonna arengukavad pole veel ministeeriumi heakskiitu ja kinnitatud eelarvet saanud.
Virumaa kalanduspiirkond – algatusrühm MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, vt http://www.vrky.ee/
Võrtsjärve kalanduspiirkond - MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, vt http://www.vortskalandus.ee/
Hiiumaa kalanduspiirkond - MTÜ Hiiukala, vt http://www.hiiukala.org/
Pärnumaa kalanduspiirkond – MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, vt http://kalanduskogu.ee/
Harjumaa kalanduspiirkond - MTÜ Harju Kalandusühing, vt http://www.harjukalandus.eu/
Teadmiseks taotluse esitajatele
Võrreldes eelmise perioodiga ei ole määruses kirjas projektitoetuste abikõlblike kulude loetelu. Toetust saab taotleda piirkonna strateegias toodud eesmärkide täitmisega seotud tegevusteks ja jälgida tuleb, et ei taotletaks toetust määruses loetletud mitteabikõlblike kuludele.
Toetuse taotleja peab ennast määratlema, kas ta on hankija riigihangete seaduse (RHS) mõistes - näiteks on seda kohalikud omavalitsused. Kui taotleja on RHS mõistes hankija, siis peab ta hangete korraldamisel järgima RHS-s sätestatud nõudeid. Kui taotleja ei ole hankija RHS mõistes ja kavandatava töö, teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, siis peab ta küsima kolmelt üksteisest sõltumatult ettevõtjalt hinnapakkumuse. Soovitame ka neil, kes on hankijad RHS mõistes, küsida RHS § 3 järgimiseks kolm pakkumust hanke korral, mille käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot.
Sellise tegevuse abikõlblikud kulud, mille elluviimiseks antakse projektitoetust, ei või programmiperioodi jooksul ületada 1 000 000 eurot. Perioodi jooksul võib üks taotleja saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot. Millises ulatuses tuleb projekti rahastada omaosalusega, see sõltub taotleja staatusest ehk tegevusvormist ning sellest, millise tegevussuuna toetust soovitakse. Lisaks tuleb jälgida, kas toetuse näol on tegemist ettevõtjale antava vähese tähtsusega riigiabiga. Erinevate tegevuste jaoks toetuse saamisel on kehtestatud riigiabi piirmäärad, mille ulatuses talle teatud perioodil toetust antakse. Ettevõtjate lõikes jälgitakse neid andmeid vähese tähtsusega abi registris.
Kust saab abi?
Algatusrühma jaoks on ette nähtud nn elavdamise kulud. Elavdamise all mõeldaksegi seda, et algatusrühm teavitab toetuse saamise võimalustest, nõustab toetuse taotlejaid ja ka toetuse saajaid. Iga piirkonna kodulehel peab olema avaldatud vastuvõtuaeg, mil on võimalik abi saada. Ka info algatusrühma liikmete, piirkonna strateegiate, taotlusvoorude toimumise, toetust saavate projektide jmt kohta avaldatakse piirkondade algatusrühmade kodulehtedel.
