“Eelmise aasta head hinnad lubasid mul teha selle nalja, et kutsusin neli panka vähempakkumisele,” muigab Kalev Nurk. “Kõige visamalt pidasid vastu Swedbank ja DNB.”

Laenu tagasimaksmisega Karpol, kel on 800 veist ja 1700 hektarit maad, suuri muresid tekkida ei tohiks.

Esialgu kasvatas Karpo vaid kartuleid. Kui see eelmise sajandi lõpul enam ära ei tasunud, hakkas Nurk tegelema seemnevilja kasvatamisega. Et seemnejäägid oli tarvis ära kasutada, ühines Karpo Mõru ning Vardja karjalaudaga.

“Minult küsiti tollal, mis ma mässan – oli ju aeg, kui tööstused olid piimatootjatele võlgu. Ütlesin selle peale, et kunagi peaksid hiinlasedki piimatooteid sööma hakkama. Kümme aastat andis oodata ja nüüd on see aeg käes,” muigab aasta põllumehe kandidaat.

Suur osa OÜ Karpo maadest asub Võrtsjärve poldril. Nõukogude ajal, kui maaparandus oli au sees, toimisid nii kuivendus­kraavid kui järveäärne ülepumpla, kust põldudelt kokku kraavitatud liigne vesi järve juhiti. Vahepeal kasvasid kraavid täis ja pumbajaamgi seiskus.

Nüüd on Kalev Nurk toetuste abiga osa kraave taastanud ja niiviisi väärtuslikku põllumaad juurde saanud. “Kui ka kogumistiik ja pumbajaam korda saaks, võidaksin veel 100 hektarit põldu juurde,” räägib mees plaanidest.

Kalev Nurk ei hoolitse ainult OÜ Karpo asjade eest. Valla volikogus toetab ta kergliiklusteede rajamist, sätib mõtteid Võrtsjärvelt tulevate tuulte abil tuuleenergia tootmiseks, käib loomakasvatusseminaridel ja õppereisidel. Ja lisaks peab mesilasi – hoolimata sellest, et OÜ Karpo pole mahetootja ning kasutab rapsipõldudel ka kemikaale.