Igor Mang - november 2016 - kukeaasta Foto: Sven Arbet

Hiljuti ajakirjas Molecular Biology and Evolution avaldatud uuringus nimetavad teadlased kahte olulist faktorit, mis ajaloo jooksul kanade "sotsialiseerimisel" määravat rolli on mänginud: linnastumine ja usk.

Aasia džunglites elanud kanad kodustati tõenäoliselt umbes 6000 aastat tagasi. Sealt levisid nad Euroopasse, saabudes ligi 500 aastat enne Kristust Kreekasse. Economist'i andmetel elab praegu maailmas ligikaudu 19 miljardit kodukana. Kuid selles, kuidas neist on saanud maailma kõige arvukam linnuliik, on ka pisut müstikat.

Teadlased uurisid endisaegsete kanade DNA-d, et leida millal ja kus toimusid selles olulised muutused, mis olid inimtekkelise taustaga ning millised sotsiaalsed muutused samal ajal ühiskonnas aset leidsid.

Varasemalt on kindlaks tehtud kaks geeni, mis on seotud hooajalise munemivõime asendumisega aastaringsega ning agressiooni ja inimkartlikkuse vähenemisega.

Suurbritannia, Saksamaa ja Kanada teadlaste rühm analüüsis enam kui sadat umbes 2200 aasta vanust Euroopas arheoloogiliste kaevamiste käigus ilmsiks tulnud kanaluu tükki.

Tuvastati, et muutused, mis on tõendatud mitmete üksteisest sõltumatute arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud materjalidega, hakkasid ilmnema Põhja-Euroopas aastal 920 AD. Kanaluude esinemissagedus leidudes suureneb 9.-12. sajandil, tõenäoliselt just siis hakati neid aina arvukamalt kodulindudena pidama ning muutus ka munemissagedus.

Pole raske kindlaks teha, et samasse ajajärku langevad ka linnastumise kasv ja ristiusu laiem levik. Benediktiini ordu kloostrites hakati aina enam ja enam kanu kasvatama ning inimese vastu suunatud agressiivsus vähenes tasapisi. Inimestele sai aga selgeks, et kariloomi saab pidada ka väikesel maa-alal ja väikestes ruumides.

Allikas: newsweek.com