Aastaid tagasi kiusasid suured lagle- ja hanekarjad vaid rannikualadel ja järvede ääres tegutsevaid põllumehi. Nüüd on linnud ümber asunud Kesk-Eesti viljakatele tasandikele ja hävitavad lisaks orastele ka rohumaid. Foto: Ingmar Muusikus

“Haned on mul juba mitu aastat osa heinamaid päris puhtaks söönud,” ütleb Võrtsjärve ääres tegutsev põllumees Aivo Arrak. “See osa heinapõllust, kus nad on end elama asutanud, on ikka päris must.”

Aja jooksul heinamaa muidugi taastub, kuid silo tehes jääb sealt esimene niide hiljaks või kuivemal aastal üldse tegemata.

Kompensatsiooni hanekahjude korvamiseks Arrak küsinud ei ole: summa on tema sõnul väike, asjaajamist aga palju.

“Hanedele meeldib väga raihein,” teab Vihula valla põllumees Urmas Einberg. “Nädala ajaga sõid nad 56hektarise karjamaa puhtaks.”

Haned pole Einbergi maadel tänavu kevadel ainsad külalised. Kohe kui lumi sulas, saabusid lag-
led, kes peatusid Vihula mail nädala ja käisid koplid esimest korda üle. Seejärel lendasid nad edasi ja nende asemel peremehetsevad nüüd rohumaadel suured hallhanede parved.

“Hommikul lähevad nad merele, õhtul kella seitsme paiku tulevad tagasi ja söövad põldudel ning heinamaadel kõhu täis,” kirjeldab Einberg hanede elukombeid.

Einbergi kogemuste järgi püsivad haned paigal enamasti kuu aega ja jõuavad maiustada ka vasttärganud orasega. Mees on igal aastal teinud keskkonnaametile taotluse hanekahjude korvamiseks. “Olen kompensatsiooni saanud ka, näiteks üle-eelmisel aastal kompenseeriti mulle 50 000 krooni, see on ühe aasta piir,” tunnistab Einberg.

Samas kehtib tema teada kolme aasta ülempiir, mis on täis ning tänavu ta kompensatsiooni ei saa.

Linnud ei säästa ka viljapõlde

“Tallinna–Tartu maantee ääres Nurmsis asuv 132hektarine orasepõld on igal õhtul hanesid paksult täis,” kirjeldab Sarg-vere PÜ juht Toomas Uusmaa. “Nad ei karda midagi, autod sõidavad sealtsamast mööda, aga nad ei liigutagi. Ei tea, kas sealt jääb üldse midagi alles.”

Uusmaa meelest on viimastel aastatel Kesk-Eestis toituvad haneparved järjest suurenenud, mõnes võib olla mitu tuhat lindu. Nende kohaloleku aeg sõltub ilmast. On olnud ka selliseid kevadeid, mil haned on vahepeal ära läinud, aga siis, jahedamate ilmade saabudes, teist korda tagasi tulnud.

“Mina ei tea, miks neid kevadel lasta ei lubata, hirmutaks veidigi,” pahandab Uusmaa. “Võiks juba aru saada, et neid on liiga palju!”

Hüvitist hanekahjude eest pole Sargvere PÜ siiani küsinud: kiirel kevadtööde ajal ei ole mahti täpset olukorda selgeks teha ja ametnikke kahjusid hindama kutsuda. “See pidi käima sitahunnikute järgi, no mis hindamine see on!” arvab Uusmaa.

Tarvastu vallas tegutseva OÜ Karpo juht Kalev Nurk ütleb, et neil on löögi all juba tänavu külvatud varase odra põllud. “Niipea kui vili idanema hakkab, jälitavad haned iga liblet. Puhitud seeme ei loe neile ka midagi.”

OÜ Karpo põllud laiuvad Võrtsjärve ääres ja seal on Nurga sõnul juba mitu aastat peatunud suured haneparved. “Üks linnuvaatleja arvas, et mõnes parves võis olla isegi tuhat lindu,” räägib Nurk. “Selliselt põllult, kust haneparv üle käinud, jääb saak väikeseks. Me teame juba nende lemmikpõlde ja paneme sinna viljaseemet suurema külvinormiga.”

Haned nuumavad ennast Tarvastu kandis tavaliselt 3–4 nädalat. Nurga sõnul ei aita neile ei hirmutamine – sest linnud tulevad kohe tagasi, ega hernehirmutis – sellega harjuvad nad väga ruttu.

Kompensatsiooni hanekahjude eest OÜ Karpo saanud pole.

Lagled tegid suurema kahju juba sügisel

Kuna eelmise aasta ilmastik laskis talivilja külvi alustada varakult ning andis orastele aega kasvada, said linnud põldudel maiustada juba sügisel. Läänemaal tegid lag-led kõvasti kahju. Pärast lume sulamist võis selle tagajärgi näha hõredatel orasepõldudel.

“Lagled sõid sügisel mu 60hektarise tritikupõllu kaks korda tühjaks ja see enam ei taastunudki,” ütleb Lihula vallas talu pidav Aldo Vaan. “Ostsin uue sertifitseeritud seemne ja külvasin suvinisu peale.”

Sügisel sõid lagled puhtaks ka tema talirapsipõllu. Praegu loodab mees, et suurem osa sellest taastub, ent 6 ha, mis kõige rohkem kahjustada sai, tuli üle külvata. Ümber külvata tuli ka paar kaugemat talinisupõldu. “Kokku läks minema rohkem kui 100 hektarit, see töö tuli kõik kevadel uuesti teha,” räägib talupidaja.

Sügisene hävitustöö kurnas Vaani sõnul taimi ning kulutas nende toitainevaru ära. Seetõttu ei suutnud nad kehvadele talvitumistingimustele vastu panna.

Lindude hävitustöö tõttu kaotsi läinud viljaseemnele ja ülekülvi jaoks praeguste kõrgete hindadega ostetud uuele seemneviljale kulus Vaani hinnangul rohkem kui 100 000 krooni. Sellele tuleb lisada veel väetise-, kütte-, masina- ja ajakulu. Seetõttu peab Läänemaa põllumees 50 000 krooni, mille ulatuses kahjud kompenseerida võidakse, liiga väikeseks. Summa võiks olla poole suurem, nagu see varem oli.

Portaali Läänlane andmetel olid sügisel Vaaniga samas olukorras paljud Läänemaa viljakasvatajad. Noarootsi viljakasvataja Margus Kask ostis lindude peletamiseks koguni mootorratta ning pani noormehed sellega lindude hirmutamiseks ümber põllu sõitma.

Sellest hoolimata jäid ühest 100hektarisest põllust alles vaid ribad.

Linnamäe teraviljakasvataja Arne Tamm kinnitab kolleegide juttu, sest tema 36hektarisest rapsipõllust ei jäänud midagi järele. Nii peab temagi lisaks tavalisele kevadkülvile tegelema ümberkülviga.

Linnukahju hinnatakse troppide järgi

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi kinnitab, et põllumeestele hüvitatakse nii hanede, laglede kui ka sookurgede tekitatud kahjud.

Kahju kannatanud põllumees peab sellest keskkonnaametile teada andma. Pärast seda tuleb viie tööpäeva jooksul kohale keskkonnaameti töötaja, kes hindab kahju suuruse ja koostab selle kohta akti.

Seejärel saab põllumees esitada kahju kompenseerimise taotluse. Kompensatsiooni väljamaksmise otsus tehakse pärast nõuetekohase taotluse laekumist. Seejärel on keskonnaametil aega maksta hüvitis välja poole aasta jooksul.

“Taotlus on nõuetekohane, kui see laekub keskkonnaametile 12 kuu jooksul pärast kahjude akteerimist ning sisaldab ka põllukultuuri saagi suuruse õiendit, mis tehtud pärast saagikoristust. Pärast nõuetekohase taotluse saamist on keskkonnaametil kuu aega hüvitusotsuse tegemiseks ning kuus kuud hüvitise väljamaksmiseks.”

Linnukahjude hindamise metoodikat Talvi halvaks ei pea, kuna see põhineb tema sõnul otsestel tõenditel ehk lindude väljaheidete (nn troppide) tiheduse hindamisel. Võimalusel arvestatakse ka põllu tallamist ja kultuuri väljanoppimist.

“See aitab hinnata just rändlindude – hanede, laglede, sookurgede – tekitatud kahjusid ja püüab vältida teiste looduslike tegurite (põud, liigvesi, külmakahjustused jms) kahjusid,” selgitab bioloog.

Tõnu Talvi lisab, et rändlindude poolt rohumaadele tekitatud kahju hüvitatakse sarnaselt teiste põllukultuuridega. Sel juhul arvestatakse lindude süül saamata jäänud heina või silo saaki või siis karja väljalaskmise hilinemisest tulenevaid kahjusid.


Kuidas hüvitist küsida?

- Kahju kannatanud põllumees peab kahjust teavitama keskkonnaametit. Seda võib teha suuliselt, kirjalikult, e-kirjaga või võttes kontakti keskkonnaameti lähima kontoriga.

- Viie tööpäeva jooksul tuleb keskkonnaameti töötaja kahjustust hindama ja koostab vastava akti.

- Seejärel saab kahjukannataja esitada kahju hüvitamise taotluse.

- Sügisel pärast saagikoristust tuleb keskkonnaametile esitada saagikuse õiend, mille järgi arvutatakse välja kahju suurus.

- Hüvitusotsuse tegemiseks on ametil kuu aega.

- Hüvitis makstakse välja kuue kuu jooksul.

- Ühele isikule hüvitatakse ühel viljalõikushooajal sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju kuni 50 000 krooni (3200 €) ulatuses.

- Kui rändlinnud on hävitanud kogu kultuuri, hüvitatakse vastavalt korrale põllumehe sooviavalduse ja kuludokumentide alusel ka uue kultuuri rajamisele tehtud kulutused. Siingi on ühele isikule hüvitise ülemmäär hooaja kohta 50 000 krooni/3200 €.

Allikas: keskkonnaamet