01.03.2017, 19:00
Kartulivabariigist on järel vaid riismed
Eelmisel aastal kasvatati kartulit vaid 5600 hektaril, kümne aastaga on kasvupind vähenenud kaks korda, kuna odava hinna tõttu saavad kartulikasvatust endale lubada vaid suurfirmad.
Idülliline pilt, kus talurahvas kartuleid käsitsi korviga võtab, on ammu ajaloo hõlma vajunud. Nüüd mürisevad sügiseti põldudel kartulikombainid, mugulad veerevad liinile, kus need sorteeritakse ja masinatega hoidlatesse veetakse. Varasematel aastatel kasvatati kartuleid 70 000 hektaril, Eesti NSV oli tuntud kui kartulivabariik, kust enamik mugulaid veeres vagunitega Venemaale. Pärast Eesti taasiseseisvumist on kartulipinnad vähenenud juba kümnekordselt ja iga aastaga vähenevad need veelgi. Samas ei saa öelda, et kartulikasvatuse puhul oleks meil tegu manduva majandusharuga. Praegused kartulikasvatajad on tõstnud saagikuse mitmekordseks, nad opereerivad põldudel kaasaegse tehnoloogiaga, alates kartulikombainidest ja lõpetades vihmutusseadmetega.