Oleme juba lapsest saati harjunud teadmisega, et elame õnnistatud maakohas, kus puuduvad vulkaanid, taifuunid, tsunamid ja kus ei värise eesti mehe süda ega maa. Tegelikult süda väriseb küll – töö, tervise, armumise vms tõttu. Ja ka maa – mitte hullusti, kuid ikkagi, vähemalt XVII sajandist saadik.Kõige tuntum maavärin on muidugi see, mis toimus 1976. aasta 25. oktoobri ennelõunal Osmussaare lähedal. Saare paekaldast varisesid viie meetri suurused rahnud, hoonetesse tekkisid praod. Tõuget oli tunda kogu Eestis. Äkki peaksime ka tsunamisid kartma? Kui maakoore võnked toimuvad mere all, siis võivad kaasneda tsunamid. Mainitud värina ajal olevat tekkinud “hiidlaine” kõrgusega umbes 1,5 meetrit.
Avalehele
18 Kommentaari
Loe veel: