Kas Kuu sündis suurest kokkupõrkest?
6. juunil teatasid Saksa teadlased ajakirjas Science, et nende uurimistöö kinnitab hüpoteesi, mille järgi Kuu tekkis Maa ja ühe teise algplaneedi katastroofilise kokkupõrke tulemusel.
Too nn suure kokkupõrke hüpotees väidab, et 4,5 miljardit aastat tagasi, kõigest mõnikümmend miljonit aastat pärast noore Maa moodustumist põrkas sellega kokku umbes Marsi-suurune taevakeha.
Gaia tütar
Kokkupõrke tagajärjel paiskus suur hulk sulaainet orbiidile ümber Maa, kus sellest sai Kuu. Maale pihta põrutanud taevakehale on nimeks pandud Theia.
Titaan Theia, maajumalanna Gaia ja taevajumala Uranose tütar, oli Vana-Kreeka mütoloogias kuujumalanna Selene (ja ka päikesejumala Heliose ning koidujumalanna Eose) ema.
Suure kokkupõrke mudelite järgi peaks Kuu suures ulatuses koosnema Theia ainest. Kuna igal Päikesesüsteemi suuremal taevakehal on isesugune keemiline koostis, peaksid ka Kuu ja Maa selle poolest erinema.
Paraku olid nad seniste teadmiste põhjal isotoopide jagunemise poolest liiga sarnased, et kokkupõrke hüpoteesi kinnitada.
Isotoop on elemendi teisend, mis erineb teistest aatomituumas olevate neutronite arvu poolest. Näiteks hapnikul on kolm stabiilset isotoopi: hapnik-16, hapnik-17 ja hapnik-18, millel on aatomituumas lisaks 8 prootonile vastavalt 8, 9 või 10 neutronit.
Göttingeni ülikooli geoloogi Daniel Herwartzi juhitud uurimisrühm mõõtis senisest täpsemal meetodil hapnik-17 ja hapnik-16 suhet Maa kivimites, meteoriitides ning kuuproovides, mille olid Maale toimetanud Apollode astronaudid 1969.–1972. aastal.
Mõõtmistulemused näitavad, et kuuproovides on see suhe suurem kui Maa kivimites. Erinevus pole küll suur, kuid siiski statistiliselt oluline.
Käsi tabelil
Teised teadlasrühmad on asunud uurima titaani, räni, kroomi ja muude elementide isotoopide suhteid. Seni pole tulemused küll eriti kõnekad, nii et käsi Piiblil (või pigem Mendelejevi tabelil) suure kokkupõrke hüpoteesi tõeks vanduda veel ei saa.
Niisiis ei saa maha kanda ka nn õehüpoteesi (Maa ja Kuu moodustusid korraga samast gaasi- ja tolmupilvest), kaasahüpoteesi (Maa püüdis liiga lähedalt mööda lennanud Kuu kinni ja pani enda ümber tiirlema), tütrehüpoteesi (vedelavõitu alg-Maa pöörles nii kiiresti, et temast eraldus Kuu materjal) ega muidki.
Maa kaaslane
Kuu | ||
Läbimõõt, km | 3474 ehk M = 3,67 K | |
Pindala | M = 13,5 K | |
Maht | M = 50 K | |
Mass | M = 81 K | |
Tihedus, g/cm3 | 3,34 ehk M = 1,65 K | |
Raskuskiirendus, m/s2 | 1,62 ehk M = 6 K | |
Kaugus Maast, km | 356 400…406 700 | |
Keskmine kaugus Maast, km | 384 400 | |
Tiirlemisperiood, ööpäeva | 27,3 (27 d 7 h 43 min) | |
Täisring Maa taevas, ööpäeva | 29,5 (29 d 12 h 44 min 2,9 s) | |
Keskmine kiirus orbiidil, km/s | 1 | |
Nurkläbimõõt, kaareminutit | 29,3...34,1 | |
Heledus, tähesuurust | –2,5...–12,9 | |
Esimene inimene Kuul | Neil Armstrong 21.07.1969 | |
M – vastav Maa mõõde | ||
K – vastav Kuu mõõde |