Kas prügipõletusjäätmed sobivad põllule väetiseks?
Tsemenditootmisel Kunda Nordic Tsemendis tekib tootmisjäägina klinkritolm, mis ladustatakse jäätmena.
Klinkritolm on aga väetisaine, millega saab mulla happesust neutraliseerida ning varustada põllukultuure vajalike taimetoitainetega.
Analüüsid näitavad, et klinkritolm võib sisaldada väetisainetena kuni 5% kaaliumi, 3%väävlit ja 2% magneesiumi.
Kui arvestada, et tsemenditootmisel tekib aastas ca 80 000 tonni klinkritolmu, siis on tegu väga suure koguse väärtusliku väetisainega, mis praegu veetakse piltlikult öeldes prügimäele.
Klinkritolm aitaks kokku hoida
Põhjuseks on põllumajandusministri 2005. aasta määrus nr 23, mis kehtestab nõuded väetise koostisele väetiseliikide kaupa. Määruses on kirjas, et lubiväetises võib raskmetalli plii sisaldus olla kuni 100 mg kilogrammi kohta.
Seni kuni Kundas kasutati tsemenditootmisel kütmiseks põlevkivi ja sütt, püsis pliisisaldus klinkritolmus alla 100 mg kilogrammi kohta.
Kui aga kütteks hakati kasutama muid aineid – näiteks prügi –, kus on ka plastijäätmeid, on pliisisaldus lubatud normist suurem ja tehas ei saa seda enam lubiväetisena turustada.
Tehase kinnitusel ei saa praeguse tehnoloogiaga pliisisaldust ka väiksemaks muuta.
Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatusosakonna vanemteaduri Valli Loide andmetel on meie põllumuldade pliisisaldus vahemikus 1 kuni 100 milligrammi kilogrammi kohta. Kõige sagedamini on see 6 kuni 17 milligrammi kilogrammi kohta.
Pliist tekkinud toksilisus taimedele sõltub Loide sõnul veel mitmest tegurist, jäädes 100 kuni 500 mg/kg vahele.
Uurimistulemused kinnitavad, et pliisisaldus mullas ei ole otseselt seotud pliisisaldusega taimedes. Plii liikuvust mullas ja kättesaadavust taimedele vähendab sellesama lupjamise käigus mulda viidav kaltsium.
Loide seisukoht on, et klinkritolmu mõõdukas kasutamine (näiteks koguses 1 tonn hektarile) oleks mõeldav. Eriti veel, kui arvestada sellega, et mineraalväetiste hinnad on pidevalt kasvanud, klinkritolmu võiks aga saada tsemenditehasest sümboolse tasu eest.
Teadlased on teinud mitmeid katseid, uurimaks klinkritolmu kasutamise mõju põllukultuuride saagikusele.
Maaviljeluse instituudi teadur Malle Järvan kasutas Olustvere katsejaamas klinkritolmu happelisel liivsavimullal – kartulisaak suurenes 22% ja odrasaak samuti 22%. Põllukultuuride saagid suurenesid ka veel 2. ja 3. aastal pärast lupjamist.
Kümme aastat veel võtta
Ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel on seda meelt, et klinkritolmu mõõdukas kasutamine põldude lupjamisel mitmeaastase vaheaja järel võiks olla lubatav.
Sama seisukohta jagavad ka põllumehed ise, sest see võimaldaks väetiste ostmisel raha kokku hoida.
Lääne-Virumaa tuntud viljakasvataja Jaak Läänemetsa sõnul võiks klinkritolmu kasutamine väikeste normidega olla mõistlik lahendus.
Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillepi sõnul on klinkritolmu mõistliku kasutamise võimalused põllumajandusministeeriumis arutluse all.
Suurema pliisisaldusega klinkritolmu tootmisele paneb Kunda tsemenditehas punkti 2020. aasta paiku.
Siis minnakse üle tolmuvabale tsemenditootmisele ja keskkonnaohtlikku jääkainet enam ei teki.
