Foto: Sven Arbet

„Möödunud kevadel oli hullumaja, nagu soojaks läks nii kass kubises puukidest. Pidin teda päevas mitu korda kontrollima hoolimata sellest, et puugirohi oli turjale pandud,“ kirjeldab Harjumaal mereäärses külas elav naine. „Sel aastal aga pole ma vaatamata hoolikale otsimisele kassi seljast veel ühtki puuki leidnud. Ei tea, kas on liiga külm või ongi neid vähemaks jäänud?“

Maaleht võttis sõnal sabast ja uuris Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvilt, kuidas puukidega tänavu lood on.

„Ametlikku ja korrapärast seiret puukide leviku ja arvukuse kohta meil ei korraldata, seetõttu ei saa ka nende esinemise kohta sellel kevadel üldistust teha, jääb igaühe enda kogemus,“ selgitab keskkonnaameti spetsialist Tõnu Talvi.

Ka Talvi enda kokkupuuted nende lülijalgsetega on tänavu väga tagasihoidlikud. „Põhjustena oskan oletada vaid, et kevad on väga hiline ja seni ka jahe olnud, mis kindlasti piirab osalt ka puukide aktiivsust,“ mõtiskleb ta.

Puukide arvukuse ja talvitustingimuste seoste kohta on tehtud erinevaid uuringuid, millest mõned viitavad väga külma ja kuiva talve ja puukide arvukuse negatiivsele seosele. Ehk siis - pikk, paksu lumikattega ja väheste suladega talv peaks talvituvatele puukidele halvemini mõjuma kui soe ja niiskem talv. Loomulikult on tingimused looduses väga paiksed ja kindlat reeglipära ei ole uuringutest välja tulnud.

Tervisemaeti andmetel on 2013. aasta algusest siiani puukborrelioos diagnoositud 131 juhul (nakkus saadud eelmisel puugihooajal - toim), entsefaliiti haigestunuid ei ole seni olnud.

Anna meile loo juures kommentaariruumis teada, kas sina oled tänavu juba mõnda puuki kohanud? Kuidas sulle tundub, on neid vähe, palju või parasjagu?