Kas suve nukker lõpp on käes?

Sügis läheneb vääramatult – seda näitab nii loodus, kus puude võrasse lisandub tasapisi värvikirevust, kui ka televisioon, kus saated on juba muutunud sisukamaks ning diktorite riietus tagasihoidlikumaks. Ilmastik seevastu on veel üpris „noortenaiste suvine“.

Kas suve nukker lõpp ongi käes? Nii küsisid paljud kaasmaalased, kui paar päeva tagasi keeras ilm jahedamaks. Ühe telekanali uudisteankur avaldas lootust, et ehk jätkub ilus vananaiste suvi ka järgmisel nädalal.

Muide, toda vanemate daamide aastaaega tasub meenutada vast alles septembril lõpul või oktoobris, kui on vahepeal esinenud jahe periood öökülmadega ning taas saabunud kuivem ja suviselt soojem, päikeselisem aeg, mitte varem, kirjutab Keskkonnaagentuuri prognoosimudelite osakonna peaspetsialist Ain Kallis.

Praegu kestab aga edasi tavalisest, õigemini klimaatilisest keskmisest soojem ning kuivem suvi.

Milline on see siis olnud? Puhkajate rõõmuks on sooja jätkunud nii õhku kui vette. Too klimaatiline suvi, aeg, mil keskmine õhutemperatuur ületab pidevalt +13 °C, saabus Lõuna-Eestisse juba mai algul. Sügise moodi ilma on juhtunud siiapoole vaid mõneks päevaks ja mõnda kanti. Võrdluseks: 2007. aastal algas tõeline suvi alles 4. augustil.

Ka ilmakontrastide poolest paistab lõikuskuu silma. Kui väga vihmasel 2003. aastal sadas Eesti keskmisena maha 131 mm vihma (Jõhvis 267 mm ehk 3,6 korda enam keskmisest kogusest!), siis aasta varem oli see näitaja vaid 17 mm. Valgas ja Võrus ei sadanud siis tilkagi.

Kuna Eesti on territoriaalselt väike, samas kliima poolest suurriik, siis on meie piirkondlikud erinevused päris tuntavad: esimese kümne augusti päevaga sai Tallinn 50 mm vihma, Jõgeva, Kihnu ja Viljandi aga jäid üpris kuivaks. Kui Põhja-Eestis möllasid kõvad piksetormid (Tõravere äikesedetektor luges 9. kuupäeval 610 lööki!), siis lõunapool pole sel suvel korralikku välgutamist veel nähtudki.

Tänavusel suvel sooja üle ei saa nuriseda, nagu öeldud: Eesti keskmine õhutemperatuur ületas mais pikaajalist keskmist ehk normi 3 kraadi, juunis ja juulis vastavalt 2,8 ja 1,0 kraadiga. Eriti soe oli lõikuskuu algus, kui mõnel pool (Valgas ja Narvas) oli normist palavam isegi 3,5 kraadi võrra. Kui mai-juuli maksimumtemperatuurid jäid veidi 31 kraadist alla, siis tänavuse suve tipuks jääb ilmselt 32,5 °C, mõõdetud 8. augustil Valgas.

Juuni algusest kuni 25. augustini on kõige rohkem sadanud Jõhvis (214 mm), kõige vähem aga Sõrves (82 mm). Aga, nagu suvel ikka, tuleb enamik sademetest alla hoovihmadena, seega on pilt Eesti kastetusest palju kirjum kui ilmateenistuse kaartidelt näha võib. Enamik riigist on kannatanud aga põuailmingute käes.

Sademete hulk tänavu suvel
	juuni	juuli	august kuni 25. aug	sademeid kokku (mm)
Jõhvi	66,0	76,6	71,5	214,1
Valga	54,4	53,4	93,8	201,6
Tiirikoja	73,6	52,9	65,6	192,1
Tooma	59,0	63,6	64,0	186,6
Harku	53,5	22,2	104,4	180,1
Tartu	35,0	59,2	78,4	172,6
Pakri	46,2	15,4	106,3	167,9
Narva	63,0	26,3	73,6	162,9
Pärnu	31,1	42,6	83,6	157,3
Viljandi	21,2	51,0	80,5	152,7
Nigula	53,6	21,7	75,5	150,8
Jõgeva	37,3	34,3	69,3	140,9
Türi	38,1	33,6	69,0	140,7
Virtsu	47,5	42,8	48,4	138,7
Kuusiku	35,5	16,8	83,2	135,5
Võru	25,0	59,5	49,8	134,3
Ruhnu	46,8	52,1	31,0	129,9
Kunda	39,0	28,0	60,7	127,7
Ristna	39,3	21,5	61,1	121,9
Kihnu	42,1	45,0	30,8	117,9
V-Maarja	37,8	26,4	52,0	116,2
Heltermaa	34,2	31,2	46,2	111,6
Roomassaare	36,1	24,1	43,2	103,4
Vilsandi	38,3	33,0	31,7	103
Sõrve	27,4	24,9	29,9	82,2
			Jõhvi	214,1
			Sõrve	82,2