Kauplused koorivad oma boonusega mitu nahka

Ketipoodi kauba müüki saatmisel tuleb poele pakkuda kuni 23% hinna ulatuses juurdemaksu, mida nimetatakse boonuseks. Lisaks teenib pood ka kauba juurdehindluse pealt, väidavad tootjad.

“Nad saavad meie käest topelt!” on pahane üks suurtalunik, kes ei taha oma ja ettevõtte nime lehes näha, kuna kardab, et siis ei võta ketipoed enam tema kaupa müüki. Suurtootja ei saa aga ilma poekettideta kaupa maha müüdud. Kuid sealsed tingimused ajavad mehel harja punaseks.

“Pean kauba müüki saatmisele järgneva kahe nädala jooksul maksma ketile 10 protsenti boonust selle eest, et nad mu kaupa võtavad,” väidab mees. Raha oma kauba eest saab ta aga alles 45 päeva pärast. Miks ei tehta tasaarveldust hiljem, vaid nõutakse talunikult raha n-ö ette, jääb talle arusaamatuks.

Rääkimata sellest, miks nöörib poekett boonuse nime all talunikult kauba müümise tasu ja tegelikult võtab oma marginaali lisades tasu ka ostja käest. “Pangu selle hinnaga müüki, mis ta meie käest saab!” on pahase taluniku ettepanek. “Siis on hinnad madalamad, tarbija rahul ja läbimüük suurem.”

“Boonus on nagu altkäemaks, ainult et teise nimega,” ütlevad teisedki.

Neli boonust

Enamasti moodustab tootjahind poole kuni kolmandiku tarbija makstavast hinnast. Emori andmetel oli tänavu augustis kodumaise kurgi tootjahind 79 senti ja kaupluse jaehind 1.61 eurot, tomatil vastavalt 62 ja 1.66 ning pesemata kartulil 19 ja 46 senti.