Foto: Endel Mets .

Kui palju on 9,5 tonni teri hektarilt? Väga palju, kui seda võrrelda riigi talirukki saagikuse keskmise tasemega (vt tabel). Esialgseil andmeil oli tänavu talirukki keskmine saagikus 3,6 tonni hektarilt.

Viimastel aastatel on Eestimaal hakatud kasvatama hübriidseid rukkisorte, mis on tavasortidest kuni veerandi võrra saagikamad. Kõik tänavused üle 8 tonni küündinud rekordsaagid saadi hübriidsortidega (‘Askari’, ‘Agronom’, ‘Visello’).

Samas kui Eestis alles arglikult alustatakse, küünib Saksamaal hübriidrukki osakaal üle 80%.

Eeldused taastada maine

Eestis on rukist toiduks kasvatatud ammustest aegadest, see on olnud koguni põhitoidus ja kujunenud rahvusviljaks. Isegi rukkilill, mis on tegelikult umbrohi, kannab rahvuslille tiitlit.

1940. aastal kasvatati Eestis talirukist 148 200 hektaril. Sajandivahetuseks oli pindala kahanenud 28 000 hektarini. 2010. aastal kasvas talirukist vaid 12 600 hektaril.

Eesti rukkikasvatuse vähikäigu taustal on viljelusvõistluse rekordsaagid nagu hommikupäikese kiired, mis kuulutavad helge päeva algust. Mullu kõige kõrgema talirukki saagikuse saavutanud Oilseeds Agro OÜ juht Urmas Nurmsalu väidab, et temal oli mullu talirukis tasuvuselt esikohal.

Need neli ettevõtet, kes tänavu said üle 8 tonni talirukist hektarilt, on suhteliselt suured. Kõige enam haritavat maad on Sadala Agrol – ligemale 5000, ja kõige vähem Luunja Mõisal – 850 ha. Ka Eesti testettevõtete raamatupidamisandmetest selgub, et majanduslikult ja organisatsiooniliselt suured tootmisüksused viljelevad intensiivsemalt kui väikesed. Neist neljast kaks kuuluvad korporatsiooni ja teisedki kaks on lõimunud.

Kõik neli olid lähiminevikus majandusraskustes ja väljusid sellest tänu uutele omanikele, kes nad ära ostsid ning ümber struktureerisid. Nende ettevõtete omanikud on teinud suuri investeeringuid, on soetatud järjest efektiivsemaid masinaid, makstakse konkurentsivõimelist palka ja töötajaid on motiveeritud tegema head tööd.

Nende ettevõtete taimekasvatusjuhid on tööle palgatud kõige asjatundlikumate hulgast.

Mangenit juhib meeskond

Käesolevast aastast kuulub Eesti talirukki saagikuse rekord Viljandimaal tegutsevale ettevõttele OÜ Mangeni – 9,7 tonni teri hektarilt.

Mullu oktoobrikuus avaldas ajaleht Äripäev Viljandimaa ettevõtete paremusjärjestuse, kus Mangeni PM asus auväärsel 5. kohal, aasta varem oli olnud 75. kohal. Ettevõtte 2,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures oli ärikasum 0,6 miljonit eurot.

Mullu vahetus tippjuht, kelleks nüüd on Henrik Allsaar. Tal on pikaajaline juhtimisstaaž. Kui varem tegi tippjuht ka agronoomitööd, siis nüüd juhib taimekasvatust agronoomias kompetentne ja pika praktikaga mees Heiki Aren. Tema partneriks on Helje Tamm, kellel agronoomiline kõrgharidus ja kes tunneb üksikasjalikult kõiki rohkem kui 300 põldu juba kolhoosiajast. Ettevõtte masinaparki haldab insener-mehaanik Aivar Nurk. Seega juhib ja arendab taimekasvatust meeskond, kellel on selleks piisavalt kompetentsi ning kes üksteist täendavad.

Üks mullusest viljelusvõistlusest osavõtja väitis ajalehes Äripäev, et hea lõpptulemuse saavutamiseks peab omaniku silm olema pidevalt kõikjal, nii põllul kui laudas, Mangeni praktika lükkab selle väite ümber. Omanikuks on 100% AS Silikaat. Omanik tegi oma tütarettevõttele ülesehituskava, seadis eesmärgid ja töötas välja strateegiad. Nende saavutamiseks palkas juhid-spetsialistid, kes mitte ainult hoiavad silma peal, vaid taotlevad järjest paremaid tulemusi.

Heiki Aren hakkas pärast põllumajandusreformi koos partneriga ettevõtjaks. Koostöö ebaõnnestus. Siis üritas üksinda ja lõpuks veendus, et talle sobib töötada palgalise juhi-spetsialistina.

Oilseeds Agro OÜ koosneb neljast taimekasvatusettevõttest, kes asuvad kolmes maakonnas: Savikoti Agro OÜ Viljandimaal, Oilseeds Agro Vigala OÜ Raplamaal ja Oilseeds Agro OÜ Linnamäel ning Variku PÜ Läänemaal. Varikul on liivased ja turbased mullad, Linnamäel õhukesed paepealsed, Vigalas Eesti kõige raskemad savid ja ka kohanimi Savikoti räägib enda eest. Mullu kasvas talirukki tippsaak Savikotis, tänavu Vigalas.

Mõni aasta tagasi kuulutati Savikotis ja Vigalas välja pankrot, samal ajal olid Linnamäel ja Varikul endised omanikud oma maad ja vähese vara müüki pannud. Kõik need neli korjas üles ja liitis ühtseks tervikuks hulgikaubandusega tegelev kontsern Oilseeds Trade AS, kes lisaks Eestile on laiendanud oma tegevust ka Lätti ja Leetu.

Mida on neile neljale põllumajandusettevõttele andnud ühinemine Oilseeds Agroks ja selle omakordne lõimumine emaettevõtte Oilseeds Trade’iga? Rikas kontsern aitas kõik neli põllumajandusettevõtet arengule. Mullu oktoobrikuus Äripäevas avaldatud Eesti hulgikaubandusettevõtete edetabelis oli Oilseeds Trade AS 13. kohal (ärikasum 1,26 miljonit eurot).

Kontsern aitas soetada uued efektiivsed masinad. Seoses tütarettevõtete koostööga on investeeringukulud hektari kohta väiksemad, kui need olnuks täiesti iseseisvalt tegutsedes. Oilseeds Agrol on üle 3000 ha põldu, 3 kombaini, 3 taimekaitsepritsi, 2 külvikut ja 6 traktorit ja 6 traktoristi.

Oilseeds Agro juht Urmas Nurmsalu: “Kevadtööd algavad esimesena Savikotis, vähemalt nädala jagu varem kui Läänemaal või ka Vigalas. Masinad liiguvad vajaduse korral ühest ettevõttest teise.”

“Vaata, meie kolm kombaini korraga Savikoti põllul,” näitas Urmas Nurmsalu arvutiekraanile.

Koos tegutsemise suurest kasust tõi veel ühe näite Savikoti Agro töödejuhataja Rünno Johanson: “Me panime siinkandis kokku neli omavalitsust – Vastemõisa, Suure-Jaani ja Olustvere valla ning Suure-Jaani linna. Liidetud rahaga võib ehitada soliidseid objekte, eraldi olles polnud see võimalik.”

Rünno Johanson oli viimati talupidaja (50 ha), nüüd tegutseb 1000 hektaril töödejuhatajana.

Lõimub vertikaalselt

OÜ Luunja Mõis viljeleb 850 hektaril. Ettevõtet juhib alates firma asutamisest 1996. aastal mehhaaniseerimisalalse kõrghariduse ja pika staažiga mees Aare Leidik.

Aare Leidik: “Meie oleme Eesti–Soome ühisettevõte ning kasvatame teravilja, rapsi ja hernest. Koos minuga on neli töötajat. Põllutööde tippajal võtan kaks-kolm meest juurde.

Meie ettevõtte põhiomanik on soomlane Tapani Koski – rohkem kui saja-aastase ajalooga pereettevõtte Laihian Mallas OY juhatuse liige ja üks omanikest.”

Tapani Koski tuli Eestisse investeerimisvõimalusi otsima juba nõukogude aja lõpus. Ta asutas Valgamaal Keenis kaerahelbeid tootva ettevõtte AS Sangaste Linnas. Seejärel sai teada, et Luunjas on erastamisel sovhoosi kasvuhooned ja ükski Eesti investor ei ole pakkumist teinud, sest siinsed pangad laenu ei andnud ja energiahindade kallinemise tõttu tundus toona Eestis kasvuhoonemajandus ebarentaabel.

Koos partneritega tuldi ja päästeti siinsed kasvuhooned kokku varisemast.

Luunja sovhoosi reformikava kohaselt jäi endine mõisasüda riigimajandiks ja Aare Leidik sai läbi konkursi selle juhiks. Majandi rahakott oli aga tühi ja tühi kott püsti ei seisa – riigimajand oli sunnitud tegevuse lõpetama.

Aare Leidik: “Kuna ma tundsin Tapani Koskit seoses Luunja kasvuhoonete renoveerimisega, siis läksin tema juurde ja küsisin, kas ta oleks nõus ka OÜ Luunja Mõisa kasvulainele aitama. Ta oli nõus.”

Kuna Tapani Koski on üks põhiomanik nii ASis Sangaste Linnas kui OÜs Luunja Mõis, siis oli lihtne kaks ettevõtet isekeskis lõimida, OÜ Luunja Mõis kasvatab kaera rohkem kui 200 hektaril sellise kvaliteediga, nagu seda vajatakse helveste tootmiseks ja müüb kokkulepitud hinnaga ASile Sangaste Linnas. Kuigipalju müüakse ka teisi teravilju.

Kasu on mõlemapoolne. Helveste valmistajad saavad kindla peale vajaliku koguse ja kvaliteediga vilja, OÜ-l Luunja Mõis on aga vähem muret turustamisega.

Aare Leidik: “Meil oli algul väga raske pangast laenu saada. Saime seda hoopis hõlpsamini ASist Sangaste Linnas, ka Tapani Koski ise on algusaastatel palju laenanud. Nüüd aga oleme oma tootmisjärjega jõudnud niikaugele, et laene ei ole enam aastaid tarvis läinud.

Seda tänu väga asjalikele töömeestele, keda ei pea enam juhtima, vaid igaüks teab, mida peab tegema. Kõik mõtlevad tootmisprotsessile kaasa. Oleme suutnud luua töömeestele head töötingimused ja parandanud kogu ettevõtte väljanägemist nii seest- kui väljastpoolt.”

Suurelt ja intensiivselt

Jõgevamaal Sadalas hakkas põllumajanduslik tootmine edenema 2000. aastal, kui seal alustas tegevust Sadala Agro OÜ, kes ostis pankrotistunud ühistu varad. Toona oli põllumaad 2100 ha, praegu ligikaudu 5000 ha.

Ettevõte on lõimunud Sadala Piimaga, kelle laudakompleksis on 1100 lehmakohta. Mõlemal ettevõttel on ühed ja samad omanikud ja neid on kolm. Sadala Agro mullune käive oli 4,2 miljonit eurot ja Sadala Piimal 2,4 miljonit eurot.

Lisaks suurusele viljeldakse intensiivselt. Näiteks saadi tänavu 582 ha
talirapsipõldudelt keskmiselt üle 4 tonni teri hektarilt.

Sadala Agro oli võistuviljelejaist esimene, kes hakkas kasvatama hübriidrukist ja 2008. aastal saadi hübriidsordiga ‘Askari’ 8 tonni teri hektarilt. Tänavu kasvas sama sort rohkem kui 200 hektaril ja keskmine saagikus ületas 7 tonni.



AJALUGU

Eesti rukki allakäigutrepp

AastadKasvupind (ha)Saagikus (kg/ha)
1940148 2001290
2008 21 3593073
2009 15 3002555
1010 12 6001993

Viljelusvõistlusel 2012 osalenud rukkipõldude saagikused

FirmaNimiMaakondSorthaSaak (t/ha)
Mangeni PM OÜHeiki ArenViljandimaaAgronom18,09,7
Luunja Mõis OÜAare LeidikTartumaaVisello10,88,8
Oilseeds Agro Vigala OÜUrmas NurmsaluRaplamaaAgronom29,08,4a
Sadala Agro OÜJaan TõksJõgevamaaAskari20,58,4
Oilseeds Agro OÜUrmas NurmsaluLäänemaaAgronom27,97,2
Männiku Piim OÜAvo SamarüütelTartumaaVisello12,07,2
Savikoti Agro OÜUrmas NurmsaluViljandimaaMatador37,06,9
Nuudi taluKaido KirstSaaremaaVisello30,06,5
Estonia OÜHelina MärtmannJärvamaaVambo99,36,2
Kõljala POÜTõnu PostSaaremaaElvi19,95,1