Vasikas Foto: MARI LUUD

Uuring keskendub peamiselt veiseliha, piima- ja sealihasektoritele, kuid ka lamba- ja hobuselihale. Rõhutatakse, et põllumajandusloomade kloonimist toidu tootmise eesmärgil EL-s ei praktiseerita ning ühtki taotlust selliste toodete turustamiseks ei ole esitatud.

Tarbijal on võimalus selliste toodetega kokku puutuda vaid kolmandatest riikidest tulnud importliha ja piimatoodete, imporditud elusloomade või tõuaretuseks sisse toodud geneetilise materjali kaudu.

Kloonitud loomadest saadud toodete märgistamiseks tuleks sisse seada mahukas süsteem, mis peaks hõlmama järgmisi aspekte:

  • Loomade päritolu (põlvnemise) registreerimine. See ei ole praegu ELskohustuslik ning on suured erinevused loomade registreerimises niiliikmesriikides, erinevate liikide ja imporditud loomade vahel. Kui see nõue kehtestada, on vaja investeerida andmebaaside, kommunikatsioonitaristu, kaasnevate teenuste loomisse ja süsteemihooldusesse.

Uue eraldi registri loomine iga loomaliigi kohta igas liikmesriigis vajab kümneid miljoneid eurosid. Register peaks sobima ka imporditud loomadele. Tulemusena võib tekkida olukord, kus EL tõuaretajad ei oma enam juurdepääsu kõrgekvaliteedilisele geneetilisele materjalile.

  • Individuaalne loomade identifitseerimine. Suur liikide mitmekesisus, mida on võimatu harmoniseerida. Süsteemi rakendamine maksaks EL loomakasvatussektorile 363 miljonit eurot nõuetele vastavusse viimiseks, millele lisandub ligikaudu 504 miljonit eurot identifitseeritud loomade märgistamiseks ja 317,4 miljonit eurot identiteedi ja põlvnemise registreerimiskuludeks. Märkimisväärsed kulud kaasneksid ka importloomade identifitseerimisel.
  • Info kloonimise kohta peaks olema kättesaadav terve tarneahela lõikes. Iga loomse toote identifitseerimine konkreetse loomaga nõuakssüsteemi edasiarendamist alates loomade liikumise jälgitavusesttarneahelas või kloonitud loomade ja neist saadud toodete eraldamist.

See peaks kehtima ka importtoodete kohta ning sellise süsteemi maksumus oleks märkimisväärne.

  • Tõendusmehhanism. Ainult DNAtest ei erista kloonitud looma tavapärasest. Kombinatsioon DNA ja dokumenteeritud andmetest esitaks mitmeid praktilisi väljakutseid ning läheks maksma umbes 9 miljardit eurot. Sama ka impordile koos olulise maksumusega.

Kokkuvõttes oleks uue märgistussüsmärgistussüsteemi hinnanguline maksumus 10 miljardit eurot. EL-s kehtivad üksikasjalikud nõuded toiduainete märgistamisele, kuid seni ei nõuta loomsete
toodete sidumist konkreetse looma päritoluga. Seetõttu puudub ka vastav seadusandlus.

Allikas: EPKK infoleht