New Holland on üks enim kasutatavaid kombaine Eestis. Tänavu augusti alguseks oli müüdud Eestis 34 New Hollandi kombaini. Nagu Eesti põllumajandus liigub suuremate üksuste suunas, töötavad Eesti põldudel ka järjest suuremad masinad. Foto: Raivo Tasso

Peamiselt kasutatakse Eestis kolme firma kombaine – New Hollandi, Claasi ning John Deere’i omi.

Kasvav teraviljapind soosib müüjate sõnul järjest võimsamate kombainide müüki. Enamasti on need tehniliselt hästivarustatud masinad, mis mõõdavad teravilja saagikust ja niiskust, kombaini kütusekulu ning millele on paigaldatud GPS- või laserjuhtimisseadmed.

Nii Eesti kui ka Läti põllumeestega rääkides on jäänud mulje, et tänavune trend on John Deere’i kombainide väljavahetamine Claaside vastu. Selle võitluse tagalas aga on Eesti turuliidriks märkamatult tõusnud New Holland. Veel eelmisel aastal valitses turgu Claas.

ARKi andmetel oli augusti alguse seisuga müüdud 91 kombaini. Neist 34 olid New Hollandid, 29 Claasid ning 12 John Deere’id. Kuna aasta pole veel läbi ja koristusaeg kestab, muutuvad need arvud pea iga päev.

New Holland on tipus

“Tänavu on müüdud juba 43 kombaini,” ütleb Urmas Oja ASist Tatoli, kes müüb New Hollandi kombaine. Lemmikuks on NH CX8080 kombain 40hj mootorivõimsusega ja 7,5meetrise heedriga.

“Rohkem nõutakse suuri kombaine, kusjuures investeeringutoetuste osakaal meie kombainide ostul väheneb,” toob ta välja uusima trendi.

Peamiselt ostavad New Hollandi kombaine püsikliendid. Lisanduvad need, kes vahetavad marki New Hollandi kasuks. Nii koristavad oma põlde kollaste New Hollandi kombainidega näiteks Sadala Agro, Madis Ajaots ja tänavu ka Estonia OÜ.

Konekesko Eesti AS müüb Claasi kombaine. “Aastal 2011 registreerisime 24 kombaini. Käesoleva aasta 31. augusti seisuga on registris 32 kombaini, aasta lõpuks peaks neid olema üle 40,” kõlavad Konekesko ASi kliendihalduri Tiit Kurvitsa uusimad andmed.

Claasi lemmikmudel on Claas Lexion. Neid on Kurvitsa teada tänavu registreeritud 20, sealhulgas neli üheksameetrise heedriga Lexion 700 seeria kombaini.

“Oma 12aastase Konekesko töökogemuse põhjal võin öelda, et neid, kes on Claasist loobunud, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda,” kiidab Kurvits. “Enamasti on margivahetuse põhjuseks olnud konkurentide pakutav soodsam hind. Kuna tegelikkuses ei ole võimalik saada parimat kvaliteeti, tootlikkust ja teenindust madalaima hinnaga, siis on neist mitmed Claasi juurde tagasi pöördunud.”

Claasi kombaine kasutavad näiteks Jaak Läänemets, Avo Samarüütel ja Indrek Klammer.

Stabiilselt kümmekond kombaini aastas müüb Stokker Agri, kes vahendab Eesti põllumeestele John Deere’i masinaid.

“Mullu müüsime 13 uut teraviljakombaini. Tänavune hooaeg pole veel läbi, kuid prognoosime selle lõpuks 20 masinat,” ütleb firma kombainide tootejuht Kristjan Ruusamäe.

Ta lisab, et kombainiturg käib käsikäes teravilja ja rapsi hindadega ning saaginumbritega. Kolmandik kombainiostudest tehakse Ruusamäe väitel PRIA toetuste abil.

Uued Vene kombainid

John Deere’i kombainidel on nii püsiostjaid kui ka huvilisi, kes soovivad proovida eri masinaid. Üks püsiklient on näiteks Alex-Agro OÜ, kelle kombaini John Deere S660 näidati ka ERRi uudistesaates. Rostselmaš ehk Rostovi põllumajandusmasinate tehas toodab kombaine RSM, mida Eestis müüb OÜ Flint Kaubandus. Uued Vene kombainid on hakanud kanda kinnitama ka Eestis ja neil on kujunenud kindel ostjaskond.

Uutest Vene kombainidest on Eestis esindatud Vector ja Acros. Vectorit on tavatsetud võrrelda Niva või Jenisseiga, Acrost aga Doniga, ent Flint Kaubanduse esindaja Janar Sihvi sõnul ei pea see võrdlus paika.

“Viimastel andmetel on Flint Kaubandus tänavu müünud üheksa teraviljakombaini ning ostjate lemmikmargid on Vector 420 ja Acros 560,” ütleb Sihv. “Meil on olemas püsiklientuur, kes on proovinud ja truuks jäänud Rostselmaši kombainidele.”

Ta lisab, et neisse kombainidesse suhtutakse Vene päritolu tõttu mõnikord eelarvamusega. “Kliendid, kes on uusi Rostselmaši kombaine katsetanud, on nende töökindluses ja praktilisuses veendunud,” ütleb Sihv.

Tema sõnul on kaasaegsed Rostselmaši kombainid varustatud Cumminsi mootoritega, hüdraulikasüsteemid on tootnud Danfoss, veosillad, käigukasti ja pidurid ZF, rihmülekannetes kasutatakse Saksa Optibelti rihmasid, lõikesüsteemid on samuti pärit Saksa tootjalt.

“See tagab kvaliteedi ja on võrreldav läänest pärit kombainidega,” väidab Sihv. “Samas räägib Rostselmaši kombainide kasuks suur hinnaerinevus lääne konkurentidega võrreldes.”

Näiteks kasutab kombaini Acros 560 Tartu Agro.

Lisaks juba räägitud kombainimarkidele on igal aastal müüdud paar uut Case IH kombaini. Viimastel aastatel on Eestis põldudele ilmunud ka Itaalia päritolu Laverdad.

Kuigi enamasti ostetakse uut koristustehnikat, vahetab igal aastal omanikku ka mõni kasutatud vanake. Näiteks tänavu on ostetud neli põhjanaabrite juures toodetud Sampo kombaini, millest kolm on kasutatud.

Mullu osteti üks kasutatud Vene kombain Jenissei, üle-eelmisel aastal aga üks kasutatud Saksa E (Fortschritt) ning üks kasutatud rootslaste kuulus kätetöö Volvo.



Alati ei pea uut kombaini ostma, piisab sõeltest

Arto Aueri Kure Mõisal Tartumaal on teravilja ja rapsi 700 hektaril. Vilja koristatakse kombainiga Claas Lexion 480.

Tavaliste saakide jaoks on kombaini jõudlus piisav. Kui saagid on suured nagu tänavu, 8,5 kuni 10 tonni hektarilt, jääb aga võimsust väheks. Mootoril võimsust on, kuid sõeltest hakkasid terad üle tulema.

“Hakkasin uurima ühtesid spetsiaalseid sõelu, sest teadsin, et need on olemas,” räägib Arto Auer.

“Eesti firma Agri Partner võttis ühendust Saksa firmaga Agribroker, kes neid toodab, ja uuris asja. Pärast piisava info saamist ostsin sõelad ära.”

Tänu uutele sõeltele on kombaini töökiirus suurem.

“Kui koristades tavalised sõelad töötavad korralikult kiiruse juures 4,5 km/h, siis nende sõeltega on võimalik kiiremini (5,5 km/h) tööd teha ning massi saab rohkem ja puhtamalt,” jagab Auer oma kogemust.

Ta lisab, et eks nad ole kallid ka, aga samas usub, et hinnaklass on sama mis tavalistel, seni laialt kasutatud sõeltel.

Agri Partner OÜ esindaja Argo Kukk märkis, et tänavu on paljudel viljakasvatajatel sama probleem. Saagid on suured ja vihmade vahel vilja võttes mass suhteliselt märg. Seetõttu on vaja kombaini tööjõudlust kõikvõimalike vahenditega suurendada.



TURUSEIS

Kombainimüük mullu ja tänavu

- 2011

Claas – 25, neist 3 silokombaini

New Holland – 19

John Deere – 13

Acros – 5

Vector – 3

Case IH – 2

Jenissei – 1, kasutatud

- 2012

New Holland – 34

Claas – 29, neist 2 silokombaini ja 3 kasutatud

John Deere – 12

Vector – 5

Acros – 3, 1 kasutatud

Case IH – 2

Sampo – 4, 3 kasutatud

Allikas: ARK, 31. juuli 2012