Konnade päästmine Piibe maanteel Tammikul Foto: Veiko Vares

Sarnaselt eelmise aastaga oli konnade rändamise aeg küllaltki pikk – paari päeva asemel venis see paiguti mitme nädala peale. Eelmise aastaga võrreldes aidati sigimispaikadesse rändel aga tunduvalt rohkem kahepaikseid.

„Päästetud konnade arv on tunduvalt suurem kui mullu, mil päästeti ligi 11 000 kahepaikset. Ühelt poolt on kindlasti põhjus selles, et päästekohti oli kokku viis, eelmisel aastal neli,“ põhjendas ELF-i vabatahtlike koordinaator Paul Hunt. „Väga tublid ja toredad vabatahtlikud olid visad ning parima rändeilmaga kestsid talguööd peaaegu kella kolmeni öösel,“ kiidab Hunt talgulisi.

Kõige tihedam konnaliiklus oli Tammiku talgukohas, kus aidati üle tee 7782 kahepaikset. Sealsel parimal rändeööl 23. aprillil rändas lausa 2565 konna. Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu teelõigul aidati üle tee kokku 4467 kahepaikset, kellest enamik olid kärnkonnad, ning Harjumaal Kiisal 3664 kahepaikset, kellest enam kui 3000 olid rohukonnad. Tagasihoidlikumad rändearvud olid Nelijärve talgukohas – 692 kahepaikset, kellest 31 olid tähnikvesilikud, ning Raudojal 605 konna, kellest suurema osa moodustasid harilikud kärnkonnad.

Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki vabatahtlikke ja hoolivaid inimesi, kes andsid teada teelõikudest, mis ristuvad konnade rändeteedega. Kogutud andmetest on palju abi kahepaiksete kaitse korraldamisel ning tulevikus nendega arvestamisel.

Projekt „Konnad teelt(t)“ oli kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk oli päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.

Päästmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Maanteeamet, Keskkonnaamet ja MTÜ Põhjakonn.