kobras Foto: Ingmar Muusikus

“Oli vaja kopranahka. Tavaliselt läheb mul selle saamiseks kolm-neli päeva, aga seekord saadi see nahk lõpuks hoopis Valgamaalt,” rääkis Peeter Hussar.

Kobraste väheks jäämist on märganud ka teised jahimehed. “See on meie kandis nagu selle aasta märk. Samas ei ole neid ülemäära kütitud. Kas tõesti keegi neid siis nii palju sööb,” arutles Hussar, lisades, et ilvestest ja huntidest puudust ei ole.

Kontrollhelistamine Viljandimaale kinnitas, et vähemalt seal, Eesti teises otsas, on kobraste seis stabiilne. Metsamees Mihkel Maala on märganud küll seda, et loomad pole endale suuri talvevarusid kogunud, aga arvukuses silmatorkavaid muudatusi pole.

Äkki toidunappus

Koprauurija Nikolai Laanetu aga ütles, et Põhja-Eestis, kus Hussar jahti peab, võibki olla eriolukord. “Seal Põhja-Eesti jõgede ääres on boniteedi poolest kehv mets, kus kopral võib ühel hetkel toidunappus kätte tulla,” ütles Laanetu. “Kui on selline piirkond, võivad nad teatud perioodi möödudes jätta need elupaigad lihtsalt maha.”

Suvel, kui loomad liiguvad laiemalt ja taimestik on rikkam, jätkub toitu küll. “Just talvine toiduressurss on see, mis määrab eksistentsi. Kui ikka pajustikku, haaba ja kaske ei ole, vaid ainult hall lepp, siis nad migreeruvad,” ütles Laanetu.

Teine kobraste arvukust mõjutav tegur on ka Laanetu kinnitusel kiskjate hulk. Eelkõige on mõjutajaks ilves. Koprauurija mainis ka hunti, ent rõhutas rohkem saarmaid.

Seoses migreerumisega on Nikolai Laanetu sõnul kobrastele üldisemalt iseloomulik käitumisviis, mida pole ühelgi teisel liigil. Nimelt, kui toiduressurss on kahanenud teatud piirini, tekitavad nad üleujutuse, mis hävitab taimestiku.

Loomad ise liiguvad mujale, ent kunagi elupaik taastub, sest pärast ujutust kasvama hakkavad pioneerliigid on just kopra toit. “Niisugune tsükkel, kus on olnud nii arvukuse kõrgaeg kui madalseis, on olnud Kagu- ja Ida-Eestis, kus nüüd kopra elupaigad taastuvad,” ütles kopramees.

Elupaiku on vaja hinnata

Nikolai Laanetu märkis, et kahjuks jäi tal metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse jahimaakorraldusosakonna likvideerimise tõttu pooleli kobraste elupaikade hindamine.

Täielikult jäi see tegemata Võru-, Jõgeva-, Järva- ja Läänemaal.

Töö olnuks vajalik, et selgitada asurkonna lubatav suurus.