Ilm lükkas kartuli mahapaneku plaanitust ligi nädala võrra hilisemaks ja liigniiskuse tõttu jäi osa ülesharitud maast üldse tühjaks. Ka kogu suve olid põllud märjad ning vihm kimbutab praegugi.

"Eriti hullud on olnud kaks viimast nädalat. Eelmisel nädalal (okt algul- toim) sai koristada ainult kahel päeval. Oleks vaja kolme kuiva päeva, et kombainiga uuesti põllule saaks. Paraku ei paista neid kusagilt," ohkab Hans-Hendrik Kirsila vihmapilvedest hallikirjut sügistaevast seirates.

Ka mujal Harjumaal ning Läänemaal ei jää mitmel kasvatajal muud üle, kui liigvees ujuvaid kartuleid taga nutta. Kui ideaalis peaks 15. septembriks, mil mahasadavate sademete hulk hakkab ületama aurustuva vee hulka, olema enamik kartulisaagist koristatud, siis tänavu oli oktoobri esimese nädala lõpuks üles suudetud võtta vaid veidi enam kui pool saagist.

Pärnumaal Väljaotsa talu pidav Aivar Ild, kel kartulivõtt alles poole peal, ilma üle aga ei kurda: "Natukene on vihm võtmist seganud, aga mitte ülearu. Selline peenike sadu on olnud. Põld kannab kenasti." Paduvihmad tulid tänavu Pärnumaal maha Halinga ja Enge kandis, uputades sealsed põllud veega üle.

Esirinnas võõramaised sordid

"Hea kartulisaagi kasvatamisel on kõige tähtsam kasvukoht. Põld peab olema ühtlane," selgitab Saku teadlane Luule Tartlan. Kui liiv ja savi vahelduvad, läheb niiskusrežiim paigast ning osa põldu võib ikalduda kuivuse, osa liigniiskuse tõttu.

"Kaasaegsete intensiivsortide puhul on väga oluline just mullastikku silmas pidada," kinnitab ka Hans-Hendrik Kirsila.

1987. aastast kartulikasvatusega tegeleva Saue valla Nurme talu peremehe Aarne Arro sõnul peitub hea saagi üks saladusi selles, et valida tuleb kallakuga põllud ning vaadata, et vaod saaks õiges suunas aetud – siis voolab vesi kenasti ära. "Meil on põllud kivised ja kombainiga võtta ei saa. Noppimine käib käsitsi traktori järelt," selgitab Arro ning lisab, et väetist paneb ta põllule vähe ja peamiselt puhast sõnnikut.

Arro on rahul, et tal õnnestus kevadel hankida 1952. aastast pärit rahvaselektsiooni sort 'Kuldkera', mida kasvatatakse siiani peamiselt Lääne-Eesti saartel. "Vaat see on alles kartuli moodi kartul! Kes maitset hindab, peaks just seda sööma," kiidab ta.

Parima saagi andis Nurme talu põldudel tänavu siiski 'Toscana', 30 tonni hektarilt. 'Birgiti' saagikus jäi veidi madalamaks, kuid ka sellega on Arro rahul.

Tatsu talus kujunes 'Princessi' saagiks 45, 'Secura' tulemuseks 30 tonni hektarilt. "Kuigi 'Rosagoldi' ja 'Laurat' pole me veel võtta saanud, paistab nende saagikus 'Princessiga' sarnane olema. Laural ehk pisut kõrgemgi,“ prognoosib Hans-Hendrik Kirsila ning hindab kõikide sortide saagikuse kokkuvõttes väga heaks.

Pärnumaa mees Aivar Ild on väga rahul 'Rosagoldiga': "See on üks paremaid kartulisorte viimasel ajal. Nii mugula kuju kui maitseomaduste poolest. Ja 30 tonni hektarilt pole paha." Lisaks kasvavad Väljaotsa talu põldudel veel 'Laura', 'Marabel', 'Flavia', 'Red Fantasy' ning uus sertifitseeritud sort 'Omega'.

Suurtel pindadel kartuleid kasvatavad põllumehed eelistavadki kohalikele välismaiseid sorte, Saksa ja Hollandi omi. Neil on õhem koor ja pindmised silmad, kannatavad hästi pesu ja kilesse pakkimist. Suur osa Eestimaa põldudel kasvatatud kartulist müüakse just niisuguses vormis supermarketites linnarahvale.

Ühed vähendavad, teised suurendavad

Kui saagi poolest on tänavune kartuliaasta hea, siis müügivõimaluste osas suurt hõisata pole. Kaks viimast aastat on paljudele kartulikasvatajatele hinnapettumuse valmistanud, eriti võrreldes 2010. aasta tasemega.

"Praegu müün 20–30 senti kilogramm, enamikku sortidest siiski 20 sendiga," annab hinnast aimu Väljaotsa talu peremees Aivar Ild.

Tallinnas Nõmme turul aga on võimalik ostjal ühe kilo kartulite eest letile laduda ka 70 senti. "Seda on selgelt liiga palju," hindab Hans-Hendrik Kirsila, kelle arvates peaks praeguste kokkuostuhindadega kartuli väljamüügihind turul olema alla 40 sendi kilost.

Kuna ka kartuliturg on ebastabiilne, on paljud põllupidajad kartulikasvatust koomale tõmmanud. Väljaotsa talu tuhlipõldude pindala on kahekümne aasta jooksul vähenenud neljakümnelt hektarilt kahekümnele. Peamiseks tegevusalaks on praeguseks kujunenud hoopis piimakarjakasvatus, lüpsilehmi on Aivar Ildil laudas 130. Eelmise aasta kartulisaak läks suuresti loomasöödaks, sest müügivõimalused olid kasinad.

Ka Nurme talus on praegu algusaegade kahekümne asemel maas ainult kaks hektarit mugulaid. "Kui ma vanasti müüsin Nõmme turul neli-viis tonni kartulit päevas, siis nüüd vaid paarsada kilo. Nädalavahetusel läheb siiski poole rohkem," räägib Aarne Arro.

Tatsul andis aga isa Andres Kirsila kevadel talu majandamise Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialal õppivale pojale üle ning seal peetakse plaani tuleval aastal kartulialust pinda suurendada.

----

Tingimused äärmiselt ebaühtlased
- Tänavu pandi kartuleid maha 9233 hektarile.
- Suurim kasvupind oli Tartumaal (801 ha), väikseim Hiiumaal (36 ha).
- Kartuli mahapanek hilines mitmel pool jaheda kevade tõttu.
- Esimene värske saak jõudis turule enne jaanipäeva.
- Ilm oli kartuli kasvuperioodil suhteliselt soodne, kuid sademete jaotumine äärmiselt ebaühtlane. Enim kannatasid liigniiskuse käes Lääne- ja Põhja-Eesti põllud.
- Praeguseks on halbade ilmastikuolude tõttu koristatud vaid veidi üle poole põldudest.
- Saagikus on hea, pesa keskmine mugulamass 1600–2000 grammi.
- Väikeaiapidajad, kes ei teinud lehemädaniku tõrjet, jäid saagist ilma.

Allikas: Luule Tartlan, Eesti Maaviljeluse Instituut

Artikkel pärineb Maalehe lisalehest Maamajandus.