Kristiina Viiron SVEN ARBET

Hoobiga keerati tööturg justkui pea peale, ja kui varem tundus, et eestlasi lihttöid tegema ei ole peaaegu võimalik enam saadagi, siis nüüd ei peljata lihtsamaid töid teha.

On üsna tõenäoline, et vajadus teenida (lisa)raha ajendab paigus, kus ümberringi laiuvad saagikad marja- ja seenemetsad, senisest rohkem inimesi korvi käevangu haarama ning korilusele suunduma.

Kui praegu on küsitluste järgi siiski suhteliselt väike hulk neid, kes metsaandide korjamisega raha teenivad, siis vähemasti tänavune suvi võiks pöörde tuua. Kas see toimuma saab ja kui kauaks, näitab aeg.

Oma rolli mängib muidugi ka see, millist hinda kokkuostjad marjade ja seente eest maksma hakkavad. Pole ju saladus, et raha paneb rattad käima. Kui aga rahakotis tuul uluma kipub, on marjale ja seenele suundumine palgatööst ajutiselt priiks saanuile üks võimalusi seda olukorda veidigi leevendada. Kas või talveks oma sahvrit täita. Seda kommet eestlased minetanud ei ole ka.