12.12.2019, 00:00
Kristiina Viiron: s ee sõda võiks tõesti lõppeda
“See sõda võiks juba ükskord lõppeda,” ohkas üks mu tuttav aastaid tagasi 9. mail, kui Nõukogude armees võidelnud veteranid mitmel pool linnades sõja mälestusmärkide juurde kogunesid ja keegi seepeale jutuks võttis, et kes siis õigupoolest olid Teises maailmasõjas õigel poolel.
Kas need, kes sõdisid koos sakslastega, või need, kes koos venelastega?
Sama mõte – see sõda võiks juba ükskord lõppeda – käib aeg-ajalt ka endal peast läbi, kui sotsiaalmeedias on taas kord vihane metsasõda puhkenud ning neid, kes asju läbi metsameeste silmade selgitada püüavad, armutult sõnadega maha materdatakse.
Siinjuures ei arva ma, et n-ö vastaspool, olgu selleks siis looduskaitsjad, ökoloogid või ka rahvaühendused, ei peaks metsandusel üldse silma peal hoidma. Ikka peavad, aga meeles võiks pidada ka seda, et igasugune kriitika, ilma konstruktiivse lahenduseta, on lihtsalt virisemine.
Üksnes ütlusest, et armastuses ja sõjas on kõik lubatud, just ka juhinduma ei peaks.