Enamasti on pahameelt väljendatud küll riigimetsa raiete üle, ent eks asu linnade ja alevite servas ka eraisikutele kuuluvaid maid. Seni kuni rahvas saab neid volilt jalutamiseks, sportimiseks või muidu ajaveetmiseks kasutada, on kõik hästi.
Kui maaomanik aga raieplaane pidama hakkab, on kuri karjas. Harv pole sealjuures asjaolu, et asula ise on ajaga laienenud oma traditsioonilistest piiridest välja, metsale lähemale, vahel isegi endisele metsamaale, ent see metsaomanik, kes oma valdusi uusarenduste alla ei pannud, hoidku nüüd rahva nõudmisel oma mets kogukonna tarvis alles.
Tänane Metsaleht kirjutab, kuidas Saue vald ostis riigimaade oksjonilt omale tüki maad, et see jääkski piirkondlikuks haljasalaks.
„Eeldame, et raudteeäärsed kunagised suvilaalad muutuvad ajapikku elamupiirkondadeks, mille juures n-ö roheliste kopsude säilitamine ja lageraiete vältimine on ühiskondlikes huvides,“ põhjendas vallavanem Andres Laisk ostu. Vallavanem kinnitab ka, et kindlasti ei ostetud maatükki metsamajandamise eesmärgiga.
Toimunu on hea näide sellest, kuidas vald püüab ennetada võimaliku metsaraiega üleskerkivaid probleeme – selle asemel, et üldplaneeringuga raiele piiranguid seada, otsustati ise maaomanikuks hakata. Järgmist vääriv praktika.
