Kuidas Eesti vili piiri taha jõuab?
“Meie teeme ikka oma tööd – ladustame, kaalume ja laadime kaupa ümber kas autodele või laevale,” kinnitab OÜ Tallinna Bekkeri Sadam juhatuse esimees Harri Rästas. “Sadam näeb lähiaastatel põllumajandussaaduste arvestatavat veomahu kasvu.”
Praegu moodustavad põllumajandussaadused veerandi kaubast, mis Bekkeri ja kohe sealsamas kõrval asuvate Meeruse kaide äärest üle Kopli lahe sadamasse sisse ja sealt välja veetakse.
Sadam veab põllumajandussaadustest eelkõige teravilja, rapsi ja loomasööta. See moodustas eelmise aasta kaubakäibest umbes 20% (141 000 t).
“Põllumajandus-kaubanduskotta kuuludes oleme põllumehele lähemal, saame kuulda ning ka jagada vajalikku infot, arvestada põllumeeste vajadustega, osaleda foorumitel,” ei näe juhatuse esimees midagi imelikku selles, et veeteedel tegutsema harjunud firma põllumajandusorganisatsiooni liikmeks astus.
3000 tonni sisse ja välja
Seda, kui suur osa Eestisse sisse ja siit välja veetavast teraviljast Bekkeri sadamast mullu läbi käis, ei oska Rästas hetkel öelda, kuna kõik viljasadamad pole veel andmeid avaldanud. Millise sadama kaudu vili Eestist välja rändab, sõltub peamiselt vilja kasvatus- ja kogumispiirkondadest. Bekkeri sadama jaoks on olulisemad Keila ja Tamsalu viljahoidlad.
Lisaks sellele, et vilja Eestist välja veetakse, tuuakse seda ka sisse. “Meil on olnud juhuseid, kus ühel päeval tuleb 3000tonnine laev viljaga sisse ja teisel päeval läheb siit sama suur kogus välja,” meenutab Rästas.
Sadama kliendid on kõik Eestis tegutsevad suuremad teravilja kokkuostujad: AS Baltic Agro, Farm Plant Eesti AS, Kevili Põllumajandusühistu, AS Oilseeds Trade, AS Eesti Viljasalv, OÜ Agerona.
Rästase sõnul läheb Bekkeri sadamast söödavili enamasti Saksamaale, Taani ja Hollandisse, toiduvilja on hulga läinud Hispaaniasse ja mujale Lõuna-Euroopasse. Rapsi veetakse suuremas osas Soome.
Sadam ehitab uue viljalao
Bekkeri sadamat eristab mitmest teisest asjaolu, et see saab viljakogumise kohana pakkuda ka sadamas asuvat laopinda. Olemas on hiigelsuured teraviljale ja rapsile sobilikud katusealused laopinnad, kokku ligikaudu 27 400 m2.
Praegu on viljalaod Bekkeri sadamas tühjad, sest hooaeg on läbi. “Tavaliselt kestab hoogsam viljavedu augustist aasta lõpuni. Tänavu käis aga eksport kuidagi kiiremini ning suurem osa viljast oli juba oktoobris-novembris lastitud,” sõnab Harri Rästas.
Tippajal on teravilja sadamas korraga nii palju, et hoolimata olemasolevatest laopindadest, tuleb ruumist puudus kätte. Sestap avataksegi kevadel uus ladu, millel pinda 8000 m2.
Rästase meelest on logistika korraldamine sujuvam, kui vilja hoiustatakse sadamas.
Viljalaeva tuleb lossida väga oskuslikult – laadung ei tohi lainetel loksudes trümmides mingil juhul niiviisi liikuma hakata, et aluse kreeni kisub. Selle ärahoidmiseks jaotatakse trümm vaheseintega väiksemateks ruumideks.
Sadamad, 2011. aasta
Tallinna Bekkeri Sadam OÜ – 141 000 t (teravili, loomasöödad)
AS Tallinna Sadam (Paldiski Lõunasadam, Muuga) – 267 000 tonni
Kunda Sadam – 43 000 tonni (teravili), agrokaubad kokku 110 000 tonni
Pärnu Sadam – 20 000 tonni (teravili)
Allikas: Tallinna Bekkeri Sadam OÜ
