Külarahvas ei tea, mida hüljatud kassidega peale hakata
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Tania Selart, kuidas inimesed mahajäetud kassidega käituma peaks? Neid toitma või mitte?
Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub meie infotelefonile üle kogu Eesti sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatult suvilatesse ja maakodudesse jäetud. Inimesed, kes „kasutuks“ muutunud nurrumootori maha jätavad, tekitavad paratamatult olukorra, kus ühest hulkuvast või hüljatud kassist saab peagi mitmekümnepealine koloonia. Kui loomadel veab, hakkavad nende eest hoolitsema inimesed, kes julgevad ja tahavad vastutust võtta ning kasse aidata.
Ainuüksi toitmine ei ole aga lahendus. Kodutuid loomi tohib toita, kuid sellega koos peab käima ka muu asjakohane päästetegevus. Vastasel juhul jääbki nõiaring korduma ning loomad paljunevad endiselt piiramatult.
Hüljatud kassidest tuleb kindlasti teatada kohalikku varjupaika, omavalitsusse või kassidega tegelevasse abiorganisatsiooni. Et ära hoida koloonia teket, peab kassid steriliseerima ja kastreerima.
Loomulikult on alati võimalik ka ise hoiukodu pakkuda, levitada hüljatud kassist pilte ning otsida talle sel moel uut omanikku. Üks levinumaid ja efektiivsemaid keskkondi kassidele kodu leidmiseks on tänapäeval Facebook.
Eelnevalt tuleb aga veenduda, et tegu on tõesti kodutu kassiga.
Juba mõnda aega metsas elanud loomad on arad. Kuidas neid inimest usaldama julgustada? Kas seda üldse on vaja teha?
Tihtilugu ei ole tõepoolest võimalik metsistunud kasse enam sotsialiseerida. Sunniviisiliselt ei pea seda ka tegema. Küll aga on siiski oluline kassid kinni püüda ja steriliseerida-kastreerida, et ära hoida koloonia teket või selle suurenemist.
Kui on olemas keegi, kes on nõus kasse toitma, siis ei ole kasside varjupaika saatmine vajalik. Seda muidugi eeldusel, et kassid on steriliseeritud-kastreeritud ning ümbruskonnas tüli ei tee.
Omavalitsus kasside kinnipüüdmiseks ja varjupaika toimetamiseks varjupaiga poole ei pöördu, sest teenus on väga kallis. Kas inimesed saavad ise midagi ette võtta, et ilma peale jäetud kassid varjupaika toimetada? Mida?
Omavalitsustel on seaduslik kohustatus hulkuvad loomad kinni püüdma ja nende eest hoolt kanda. Paljud kohalikud omavalitsused seda aga ei tee, sest neil puuduvad vajalikud ressursid ning ka vahendid hulkuvate loomade püüdmiseks ja varjupaika toimetamiseks.
Samas peaksid vallaametnikud mõistma, et 1-2 kassi varjupaika toimetamine on tunduvalt lihtsam ja odavam, kui tegeleda hiljem probleemidega, mida tekitab mitmekümnepealine kassikoloonia.
Samuti on oluline roll omavalitsuste ennetus- ja teavitustööl. Näiteks kui kohalik koerte ja kasside pidamise kord selge sõnaga ütleb, et loomade hulkuma laskmine on seadusega keelatud ning selle üle peab järelevalvet kohalik omavalitsus (sh kohalik konstaabel), kellel on eeskirja vastu eksinud inimesi õigus vastutusele võtta, siis tuleb seda ka teha.
------
6 sammu hüljatud kassi abistamiseks
1. Esmalt tee kindlaks, kas loomal on omanik või mitte.
2. Kui omanik on olemas, siis selgita talle sõbralikult, et iga inimene vastutab oma looma eest täiel määral ja tema kodust kaugemale hulkumalaskmine ei ole seadusega lubatud (paljud, muide, seda ei tea).
3. Soovita omanikule looma kastreerimist või steriliseerimist
4. Kui omanikuga vestlemine tulemusi ei anna, pöördu kohaliku omavalitsuse poole ja teavita loomapidamiseeskirja rikkumisest.
5. Kui looma omanik pole teada, pöördu kohaliku varjupaiga poole. Kui sellist asutust pole, siis tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle ülesandeks on kassile varjupaiga auto järele kutsuda. Eraisikutelt varjupaigad loomi vastu võtma ei pea.
6. Otsi ise võimalust päästa loom tänavalt ja pakkuda talle hoiu- või päriskodu. Pöördu nõu ja abi saamiseks Eesti Loomakaitse Seltsi poole. Seltsi võimekus loomi abistada sõltub peamiselt heade inimeste annetustest ning neil puudub võimalus päästa kõiki loomi, sest abivajavaid on tunduvalt rohkem kui võimalusi ja vahendeid.
