Kartulid Foto: Sven Arbet

„Doktoritöö peamine hüpotees on, et kartuli saagikus ning mugulate toitainete, nitraatide, kuivaine ja tärklise sisaldus kui ka mugulahaiguste esinemine sõltuvad kõik viljelussüsteemist, külvikorrakultuuridest ning kliimatingimustest,“ rääkis maaülikooli doktorant Berit Tein.

„Tulenevalt hüpoteesist olid uurimustöö eesmärkideks hinnata viljelussüsteemi mõju kartuli saagierinevustele, uurida, kuidas erinevad viljelussüsteemid mõjutavad mugulate makrotoitainete kontsentratsiooni kui ka kuivaine ja tärklisesisaldust ning mugulahaiguste esinemist.“

Ilmnes, et uuritavate aastate keskmisena oli viljelussüsteemidel usutav mõju kartuli saagikusele, mugulate osade toitainete (N, P ja Mg) ning nitraatide (NO3–) sisaldustele kui ka mugulahaiguste nagu kuivmädanik, hõbekärn ja harilik kärn esinemisele.

„Seega viljelussüsteemide toitainetega varustatus kui ka nende allikas võivad suuresti mõjutada mõningaid mugulate kvaliteedinäitajaid,“ selgitas Tein.

Mugulate K, Ca, tärklise ja kuivaine sisaldused kui ka märgmädaniku esinemine ei olnud vastupidiselt mõjutatud erinevatest viljelussüsteemidest ning nende toitainetega varustatusest kui välistatakse kasvuaasta ilmastikutingimuste mõju.

„See, kuidas konkreetne süsteem mõjutab mugulate kvaliteediomadusi, on otseselt mõjutatud ka kasvuperioodi keskkonnatingimustest.“

Selliseid mitmefaktorilisi uurimusi on läbi viidud väga vähe, sh niisuguseid, mis otseselt võrdlevad mahe- ja tavasüsteeme, veelgi vähem. Doktoritööst saavad kasu kindlasti tootjad, sest see selgitab, kuidas edukalt toime tulla erinevate haigustekitajatega.

Doktoritöö juhendaja oli dotsent Are Selge, kaasjuhendajad teadur Viacheslav Eremeev ja vanemteadur Evelin Loit ning oponent prof. Dr Paul C Struik (Wageningen UR, Holland).