Kurikuulus komeet sihib Maad
Mis juhtus aastal 1992? Küllap varjutab meie vaatevinklist kõiki maapealseid sündmusi see, et saime taas oma raha, parlamendi ja presidendi.
Teravast tähelepanust jäid seetõttu ilma ka taevasündmused: nii 12. augusti tähesadu (käis just presidendivalimiste kampaania ja allkirjade kogumine) kui ka Swifti-Tuttle'i komeedi taasavastamine 26. septembril (parlamendi- ja presidendivalimised olid läbi, uued presidendivalimised ees).
Tähesadu kui kellavärk
Igal aastal 11.-13. augusti öösel tipnev perseiidide meteoorivool käib nagu kellavärk. Või peaks ütlema nagu kalendrivärk. Ka tänavu on oodata mõnusaid tähesajuöid - Kuud pole segamas, sest ta läheb varakult looja.
Perseiidide tekitaja, Swifti-Tuttle'i komeet aga on kuulus kolmel ja kurikuulus ühel põhjusel.
Esiteks on ta esimene, kelle najal Itaalia astronoom Giovanni Schiaparẹlli XIX sajandil tõestas, et meteoorivoolud on pärit kivipurust, mis komeet oma orbiidile jätab. Kui Maa siis läbi selle prügise raja kihutab, ilutsebki meie taevas tähesadu.
Teiseks on selle komeedi orbiit haruldasel kombel resonantsis Jupiteriga: Jupiteri iga 11 tiiru kohta teeb tema ühe.
Kolmandaks pole sugugi võimatu, et 1863. aasta 8. augustil sadas Pilistvere kandis taevast maha just Swifti-Tuttle'i komeedi tükke.
Tolle kuulsa meteoriidisaju kuupäev klapib just perseii-dide tihedama lennu algusega ning komeedi enda olid USA astronoomid Lewis Swift ja Horace Tuttle avastanud 1862. aasta juulis. Ka kaheksa nähtud (ja nelja leitud) meteoriidi lennusuund näib seda kinnitavat.
Kurikuulus on ta selle poolest, et on ainus teadaolev inimkonnale tõeliselt ohtlik taevakeha. Iga 133 aasta tagant Maa orbiiti läbiv Swifti-Tuttle'i komeet võib varem või hiljem Maa või Kuuga kokku põrgata.
Kui komeedi 26 km suurune (Tallinnast Keilani) tuum Maale kiirusega 60 km/s (216 000 km/h) pihta põrutab, on tagajärjed palju hullemad kui 65 miljonit aastat tagasi dinosaurustele otsa peale teinud meteoriidiplahvatusel.
1992. aastal käis komeet Maast kauges kaares mööda, ent toonased esialgsed arvutused näitasid, et augustis 2126 võib ta Maale pihta saada. Trajektoori arvutamisel olid abiks ka takkatraavi leitud kinnitused, et teda on siitkandist läbi lendamas nähtud ka 1737. ja 188. a ning 69. a eKr.
Hiljem täpsustati värskemate andmete põhjal tema trajektoori. Praegu pole veel teada, kas meil 2126. aastal raha ja presidenti on, kuid enam-vähem kindlasti võib öelda, et taevas saab näha uhket sabatähte.
Aasta 2126 on ülepea kaunis rikas haruldaste sündmuste poolest, nii et taevahuvilisel tasub loota kange elupikendus-eliksiiri leiutamist.
Mis juhtub 2126. a
Esmaspäeval, 29. juulil varjutab Merkuur Marsi. Planeetide vastastikused üleminekud ja varjutused on nii erakordsed asjad, et näiteks 1700-2200 juhtub seda 500 aasta jooksul ainult 18 korda.
Kolmapäeval, 16. oktoobril saab Eestis (täpsemalt Kirde-Eestis) näha järgmist täielikku päikesevarjutust. Eelmine kord oli meil täielik päikesevarjutus 22. VII 1990 Loode-Eesti rannikul just päikesetõusu ajal.
Swifti-Tuttle'i komeet aga jätkab oma pealt 133 aasta pikkusi tiire ning järgmine ohtlik hetk saabub 4479. aasta septembris.
