Kutselised mesinikud panid senini vaikiva kokkuleppena kasutusel olnud mesindusstandardid paberile

Tunnetades oma vastutust parima kollektiivse mesinduskompetentsi kandjatena Eestis, võttis Eesti Kutseliste Mesinike Ühing hiljuti vastu heade mesindustavade kogumi.

“Kui seni kehtisid kutselises mesinduses kõrged standardid vaikiva kokkuleppena, siis nüüd on aeg küps need standardid ka fikseerida. See on ka tagatis Eesti tarbijale, et kohalik mesi on toodetud mesilasi säästes,” ütles ühingu juhatuse esimees Jaanus Tull.

Heade mesindustavade järgimine on edaspidi eeltingimuseks Ühingu ridadesse kuulumisel. Sellega teeb ühing üheselt selgeks, et Eestis mesindust majandustegevusena viljelevate mesinike jaoks on mesilaste heaolu esmatähtis.

Head mesindustavad sõnastavad mesiniku vastutuse oma mesilasperede ees ja mesiniku kohustuse tagada mesinduse jätkusuutlikkus läbi mesilasperede heaolu ja tervise eest hoolimise.

Ühing loodab, et head mesindustavad võetakse kasutusele kõikide Eesti mesinike poolt.

HEAD MESINDUSTAVAD

innitatud Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu üldkoosoleku otsusega 30.03.2019.

Eesmärgid:

• tagada mesilasperede heaolu kogu mesindussaaduste tootmisprotsessi vältel;
• tagada mesinduse jätkusuutlikkus Eestis;
• tagada mesindussaaduste turvalisus ja sobivus nii inimkasutuseks kui ka mesinduse sisendina.

Põhimõtted:

• Mesindussaaduste tootmise keskmes on mesilasperede heaolu, sest ainult terved ja tugevad mesilaspered on võimelised tagama mesinduse, kui majandustegevuse, jätkusuutlikkust;
• Mesinik on mesilasperede heaolu tagamise võtmetegur;
• Läbipaistev ja ausale konkurentsile avatud mesindussaaduste turg tagab mesiniku võime saada oma tegevusest piisavat tulu ja seeläbi investeerida oma mesilaste heaolu edendamisse;
• Mesindus saab jätkusuutlikult toimida ainult tingimustes, kus mesinikud järgivad mesindusele ning mesindussaaduste ja mesinduse kõrvalsaaduste käitlemisele kehtestatud riiklikke regulatsioone.

Miinimumnõuded mesilasperede pidamisel ja mesindussaaduste tootmisel:

1. Mesilaspered ja –emad:

1.1 Mesinik peab ainult tugevaid ja terveid mesilasperesid. Nõrgad mesilaspered ühendatakse omavahel, ravitakse varroatoosi vastu ja neile antakse noor mesilasema. Mesilasperede suurus mesilas ühtlustatakse.

1.2 Mesilasperede soovitatav soetamisviis on ostmine veterinaarkontrollile alluvast mesilast Eestis või muus EL liikmesriigis. Soovitatav on järgida “Mesilasperede ostu ja müügi standardit” (Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhis nr 1: 2019, vt. mesinikud.ee);

1.3 Mesilasemasid ostab mesinik emadekasvatajatelt või mesilasemade importööridelt, kes järgivad oma tegevuses Veterinaar- ja Toiduameti poolt kehtestatud nõudeid. Mesinik oskab ise vajadusel mesilasemasid kasvatada;

1.4 Tundmatut päritolu (mitte oma mesilast) sülemite puhul hoiab mesinik sülemit enne mesilasse paigutamist ca 12 tundi jahedas pimedas ruumis, et mesilased tarvitaksid ära meepõies leiduvad meevarud, mis võivad sisaldada haigustekitajaid;

1.5 Sisseostetud mesilaspered ja püütud sülemid paigutab mesinik karantiinigruppidesse. Alles peale selliste mesilasperede rahuldava tervisliku seisundi selgumist paigutab nad teiste mesilasperede juurde;

1.6 Enda ja teiste inimeste heaolu ning ohutust silmas pidades peab mesinik võimalikult leebeid ja sülemlemiskaineid mesilasi.

2. Mesila(te) paiknemine:

2.1 Mesinik kannab kõik oma mesilaspered PRIA registrisse;

2.2 Mesinik valib mesilasperedele asukoha, mis pole liigniiske, pole avatud külmadele tuultele, kus on võimalikult väike keskkonnareostuse risk ja kuhu on hea juurdepääs;

2.3 Mesinik paigutab oma mesilaspered teisele isikule kuuluvale maale ainult maaomaniku nõusolekul;

2.4 Tiheasustusaladel hoiab mesinik heanaaberlikke suhteid, teavitades naabreid ja paigutades mesilaspered nii, et need ei muutuks naabritele häirivaks teguriks.

3. Korjebaas ja lisasöötmine:

3.1 Mesinik jälgib, et mesila asukoht võimaldaks mesilastele piisava ja mitmekesise korje kevadise uuenemisperioodi algusest kuni peakorje lõpuni ning juurdepääsu värskele veele;

Kui mesila asukoht ei võimalda piisavat korjet ja värsket vett kogu hooaja jooksul, muudab mesinik asukohta hooaja jooksul või annab mesilastele lisasööta/paigutab mesilasse jootja, milles vesi ei rikne;

3.2 Sügisese lisasöötmisega alustab mesinik vahetult peale viimast meevõttu;

3.3 Viimase meevõtu käigus eemaldab mesinik haudmepesast maksimaalselt meekärgi, vältimaks olukorda, kus talvesöödaks jääb rapsi- või lehemesi;

3.4 Talvesöödaks annab mesinik mesilastele ca 20kg suhkrut (kuivaine kogus) siirupi kujul;

3.5 Sügisese lisasöötmise lõpetab mesinik enne püsivate öökülmade saabumist.

4. Bioohutus:

4.1 Mesinik teostab oma mesilasperedes parasiitlesta Varroa destructor tõrjet;

4.2 Mesinik jälgib iga mesilasperede läbivaatuse käigus võimalikku haigustunnuste ja/või parasiitide esinemist;

4.3 Ameerika haudmemädaniku, väikese tarumardika (Aetina thumida) ja lesta Tropilaelaps mercedesae tuvastamisel teavitab mesinik koheselt maakonna veterinaarkeskust ja naabermesilaid;

4.4 Mesinik saneerib ja paigutab karantiini mesilaspered, kus ameerika haudmemädanik on tuvastatud spooride kujul. Selliste mesilasperede inventari ja kärjed hävitatab mesinik põletamise teel;

4.5 Mesilaspered, kus ameerika haudmemädanik, väike tarumardikas või Tropilaelaps mercedesae esineb kliinilisel kujul, hävitab mesinik põletamise teel koos inventari ja kärgedega, surmates enne kõnealuse mesilaspere võimalikult “humaansel” moel;

4.6 Mesinik kasutab haigustekitajate kärgedesse kogunemise vältimiseks haudmepesas kuni 2 aasta vanuseid haudmekärgi;

4.7 Mesindusinventari ladustab mesinik ruumidesse, kuhu mesilastel on minimaalne juurdepääs, vältimaks haigustekitajate edasikandumist ja röövimisinstinkti vallandumist;

4.8 Mesinik peab oma mesilasperede kohta arvestust, mis võimaldab igal ajahetkel tuvastada konkreetse mesilaspere “haigusloo” ja ravi ning otsustada vajaduse üle vahetada välja mesilasema.

5. Taruinventar ja hooldusvõtted:

5.1 Mesinik kasutab tarusid ja korpuseid, mis on valmistatud materjalist ja viimistletud materjalidega, mis minimeerivad haudme ja mesindussaaduste saastumise;

5.2 Kasutatav taru võimaldab mesilaspere läbivaatust haiguste tuvastamise, mesilasema vahetamise vms. eesmärgil ning meevõttu mesilasi liigselt kahjustamata;

5.3 Mesinik kasutab suitsikut silmas pidades tuleohutust mesilas, transpordi ajal ja mesindushoonetes. Suitsiku küttematerjalina kasutab mesinik materjale, mille põlemisel/hõõgumisel tekkiv suits on mesilastele ja/või inimestele võimalikult ohutu;

5.4 Sülemlemise vältimiseks ja mesilaspere (tervisliku) seisukorra hindamiseks vaatab mesinik mesilaspere regulaarselt läbi või hindab visuaalselt mesilaspere seisukorda alates kevadise kasvuperioodi algusest (esimene laiendamine) kuni talvekobara moodustumiseni (sügisese lisasöötmise lõpetamine);

5.5 Mesilasperede hooldamisel/läbivaatamisel/uute perede tegemisel jms. kasutab võtteid ja tehnoloogiaid, mis ei tekita mesilastele tarbetut kahju;

5.6 Meevõtul, lisasöötmisel ja inventari ladustamisel kasutab võtteid ja tehnoloogiaid, mis ei tekita mesilastele tarbetut kahju ning mis minimeerib mesilastel röövimistungi vallandumist;

5.7 Kärjepõhjana v. plastikust kärjepõhjade katmiseks kasutab ainult selitatud ja steriliseeritud mesilasvaha, mis ei sisalda muid süsivesinikke.

6. Mesindussaaduste käitlemine ja nendega kauplemine:

6.1 Inimkasutuseks (toiduks) ette nähtud mesindussaadusi käitleb mesinik sõltumata mesila suurusest vastavuses Eesti Vabariigis toiduohutusele kehtestatud nõuetega;

6.2 Mesindussaaduste turustamine on vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate nõuetega toiduainete v. loomsete kõrvalsaadustega kauplemisel.