„Maailmas on nõudlus teravilja järele suurem kui toodang ning see mõjutab hindu ja varusid,“ kommenteeris asekantsler Lemetti, kelle sõnul tõusid teraviljade kokkuostuhinnad läinud aastal olenevalt kultuurist 8−20%, sealhulgas nisu 13%. Nisu kokkuostuhind küündis 230, rapsi hind 470 euroni tonnist.

Põllumajandusministeeriumi andmeil oli 2012. aasta taimede kasvuks soodne ning valmis rikkalik saak. Teravilja kogusaagiks saadi 993 800 tonni ning keskmiseks saagikuseks kujunes 3419 kg/ha.

Olgugi et 2012. aastal kasvatati teravilja 2% väiksemal pinnal kui aasta varem, saadi teravilja Eesti põldudelt 29% ning rapsi- ja rüpsiseemet 13% rohkem kui 2011. aastal. Teraviljade keskmiseks saagikuseks kujunes 3419 kg/ha, mis on läbi aegade parim tulemus.

Teravilja kogusaagist moodustas rukis 6%, nisu 49%, oder 34% ning kaer 8%.

Osa saagist jäi põllule

Statistikaameti andmetel moodustas kõikide põllukultuuride kasvupind läinud aastal 569 000 ha, millest teravilja kasvatati 50,8% pinnal. Läinud aasta põllupind oli 16 300 ha võrra ehk 3% väiksem kui 2011. aastal ja 5% väiksem kui 2010. aastal.

Jahe kevad ja suvi olid teraviljakasvuks soodsad ning kuigi koristusperiood oli vihmane ja põhjustas põllumeestele mitmeid probleeme, said paljudki tootjad oma põldudelt rekordsaagid.

Jõgeva SAI direktori Mati Koppeli sõnul oli 2011. aasta sügisene külviaeg piisavalt kuiv ja soe, mille tõttu arenesid sügisel korralikud taimed. Jaanuari algusest märtsi keskpaigani püsinud lumikattega talv ei kujunenud liiga pikaks ega taimi kurnavaks. Samuti polnud ohtlikke külmaperioode. Paremas olukorras olid taliviljade talvitumise suhtes need piirkonnad, kus lumi kiiremini põldudelt ära sulas.

Sügisel oli aga saaki vihmaste ilmade tõttu raske põllult kätte saada ning säilitada. Samuti oli keeruline läbi viia sügiskülvi 2013. aasta saagiks. Maaviljelusinstituudi vanemteaduri Peeter Viili hinnangul näitas 2012. aasta sademeterohke sügis mitmeid puudusi mullaharimises. Lõuna-Eestis saabus sügis kümmekond päeva varem kui Põhja-Eestis. Kui tavaliselt on 22. septembriks enamus viljast koristatud ning sügiskülv tehtud, siis 2012. aastal kestis saagikoristus veel oktoobris ning mõnes piirkonnas isegi novembri alguses.

Mitmed põllumehed pidid vihmasadude tõttu osa teraviljast sisse kündma, kuna koristus-, kuivatus- ja sorteerimiskulud oleks läinud saadud saagi väärtusest suuremaks. Põhja-Eestis jäid mitmed põllud koristamata, kuna eelkõige hilised nisu- ja rapsisordid ei jõudnudki valmida.

Teraviljasaaki vähendas ka Lõuna-Eestis äikesetormidest tingitud teraviljade lamandumine.

Pidevad sajud ja suur niiskus soodustavad hallitusseente levikut, mis ei riku ainult terade värvi, vaid tekitavad ka mürgiseid ühendeid − mükotoksiine.

Sügisel külvati vähem

Eelmise aasta sügisel külvati selle aasta saagiks võrreldes eelmise sügiskülviga talivilja vähem, näiteks 15% talinisu ja 27% vähem rukist. Kuna 2012. aasta viljakoristus märgade ilmastikutingimuste tõttu venis, siis ei saadud ka taliviljakülve õigeaegselt teostada ning sellest tulenes 2013. aasta saagiks külvatud taliviljapindade üldine vähenemine.

Selle aasta veebruari seisuga kattis kõige paremini sisevajaduse ära nisutoodang, mis moodustas 135% nisu kogutarbimisest, järgnes kaer 128%, oder 117% ning rukis 113%. Arvestades, et teravilja kogusaak oli 2012. aastal 993 800 tonni ning tarbimine aastate lõikes on olnud 700 000 tonni piires, siis võib järeldada, et teraviljatoodang ületas tarbimisvajaduse ning lisaks sellele andis ka väga hea võimaluse teravilja ekspordiks. Teravilja isevarustatuse taseme poolest on jõudnud Eesti 120,8%-ni.