Foto: Sven Arbet

Villa kokkuostmist alustatakse 27. juunil Jõgevamaal ning lambakasvatajate villakoormaid võetakse vastu septembri lõpuni. Eriliselt võluvaks muudab iirlaste plaanid eestlastele see, et kokku ostetakse pesemata villa.

“Lambakasvataja paneb koorma peale ja sõidab sellega Jõgevale. Seal vaatavad kokkuostjad toodu müüja juuresolekul üle, ja kui kraam sobib, läheb kaubaks,” selgitas lihtsat asjakorraldust Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht Külli Vikat raadiosaates.

Vill kaalutakse kohapeal ning ka raha makstakse kohe sealsamas peo peale. Nii on asi teoreetiliselt paika pandud, ent kuidas see tegelikult laabub, selgub esimestel kogumispäevadel.

“Meil tuleb villa palju peale, suurim mure ongi just selle pesemise ja kuivatamisega,“ ütleb Harjumaal Kuusalu vallas eesti tumedapealisi lambaid kasvatav Iisaka talu perenaine Mare Veersalu, olles rõõmus, et nüüd saab ta villa realiseerida ka ilma pesemata.

“Iirlastele on selgitatud, et Eestimaal veedavad lambad suure osa aastast laudas ning seetõttu on nende villakud sõnniku- ja prahirikkamad kui Iirmaal elavatel liigikaaslastel, kes aasta ringi väljas karjamaal viibivad,“ lisab Veersalu, lootes, et selline vill suurte plaanidega saabuvaid iirlasi ära ei ehmata.

Transpordikulude kokkuhoiu nimel peaksid ühe kandi lambakasvatajad koostööd tegema. See, kas ka mujal, näiteks Saaremaal kokkuostupunkt avatakse, sõltub villa kogusest, mida müügiks pakutakse.

Koitanud vill jäta koju

Iirlased ostavad kokku mitte ainult tänavu pügatud villa, vaid ka varasemat, kui see on kuivas kohas hoitud ning pole koitanud ega hallitanud. Villakutest peab olema välja sorteeritud kõhualune lühike vill ja sõnnikuga saastunud osad.

Tõsi, raha eest saab kaupa teha vaid valge villaga. Ka must, pruun ja hall võetakse vastu, kuid tasu selle eest ei maksta. Ja ega seda vast toodagi, kulub käsitöölistele ära.

Kuna villast lahti saamise mure on kõige suurem lihalambakasvatajatel, siis neile tingimused sobivad: Eestis kasvatatavad lihalambatõud ongi valdavalt valge villakuga.

Hea hind meelitab

Lihalammaste vill käsitööks hästi ei sobi, sellest kootud esemeid pelgavad kliendid karedaks. Kasuks ei tule seegi, et lihalambaid pügatakse vaid kord aastas, vill on siis aga juba liiga pikk. Käsitöölõnga valmistamiseks sobiliku pikkusega villa saamiseks peaks lambal kasuka seljast maha lõikama nii kevadel kui sügisel.

Samuti on suurte villakoguste pesemine ja töötlemine ilma spetsiaalsete masinateta tülikas ega tasu tegelemist. Lihalammaste villa “töötlemise” mugavam ja odavam viis kasvataja jaoks on seni olnud kas mahamatmine või põletamine.

Eestis villastandardit kehtestatud pole ning ka kohalik villa kokkuostu süsteem puudub. Samasugune on olukord pea kõigis Mandri-Euroopa riikides, välja arvatud Rumeenia, Hispaania ja Prantsusmaa, kus villatööstus veidi paremal järjel.

Siiski ei saa ka neid riike võrrelda Briti saartega, mis on ülejäänud Euroopast mitme sammu võrra ees.

Olenevalt villa kvaliteedist pakuvad siinsed vähesed villavabrikud ja teised töötlejad, kes ostavad enamasti pestud villa, kilo eest 50 sendi ümber. Texa­cloth aga maksab kilo pesemata lambavilla eest tervelt 15 senti enam. Walesis ostab sama firma villa kokku erinevate hindadega, makstes lambakasvatajale olenevalt looma tõust ja villa kvaliteedist kilo eest 0.30–1.40 naela ehk 0.40–1.70 eurot.

Kuna Eesti vabrikud ostavad villa oma tarbeks kokku minimaalselt ning osutavad villast lõnga ketramist peamiselt teenustööna villa toojale, siis nemad iirlaste tegevuse mõjul tõenäoliselt hinda ei tõsta.

Üks suurimaid villavabrikuid, Raasikul asuv Aade Lõng OÜ, kes kasutab lõnga valmistamiseks kuus kolm-neli tonni villa, tarnib selle 95% ulatuses Uus-Meremaalt, Rootsist ja Austraaliast.



LAMBAKASUKAS

Väärtuslik kraam või prügi?

- Eestis pole määratletud, kas lambavill on põllumajandussaadus või tööstuse tooraine.

- Villa kvaliteeti mõjutavad villa omadused, lammaste pidamise tingimused ja pügamise kvaliteet ning regulaarsus.

- Ühe lamba pügamine maksab sõltuvalt karja suurusest 1.80–2.50 eurot.

- Olenevalt lamba suurusest ja tõust saab temalt 0,5–1,5 kg villa aastas.

- Eestis kasvatatavad lambad toodavad aastas kokku 100–150 tonni villa.

- 1938.–1939. aastal oli kogus pea 10 korda suurem – 1112,4 tonni.

Allikas: Maaleht



KES NAD ON?

Texacloth LTD

- Üks Iiri juhtivaid villakauplejaid.

- Asutatud 1972.

- Ostab lisaks Eestile ja Põhja-Iirimaale villa kokku ka Lätis, Walesis ja Šotimaal.

- Kokkuostetud vill eksporditakse Euroopa riikidesse, Hiinasse, Indiasse.

Allikas: internet