Laudad hakkavad valmis saama
Puhtal kujul põllumajandusettevõtetest sai enim toetusi top’is kuuenda koha võtnud OÜ Estonia, kellele maksti välja üle 1,4 miljoni euro.
Suurima toetuse sai toiduabi
Teistest põllumajandusettevõtetest said üle miljoni euro toetust need, kellel on palju maid ja loomi. Summat suurendasid keskkonnatoetused, põllumajanduseks ebasoodsate alade toetused või mahetoetused.
Lisaks Estoniale on nimekirja tipus suurte põldude ja karjade omanikud Väätsa Agro, Tartu Agro, Perevara, Sadala Agro jmt.
Rohkem toetusi saadi ühistegevuse arendamise, väärindamise, teaduse jmt realt.
Kõige suurem summa, 2,27 mln eurot, läks Euroopa Liidu toiduabi tarninud OÜ-le Sanitex.
Põllumeeste Ühistu Kevili sai ligi 2,03 mln eurot tootjarühma ja ühisturustuse ning uute töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamiseks.
Kolmandal kohal on AS Reyktal, kellele maksti üle 1,9 mln euro kalalaeva püügilt kõrvaldamise toetuseks, talle järgnesid Tartu Ülikool 1,5 miljoni ja OÜ Wiru Vili 1,43 miljoni euroga. Kevili ja Wiru Vilja uutest viljaterminalidest oleme Maalehes samuti kirjutanud.
Tartu Ülikool sai 1,2 miljonit eurot ühistegevuse ning teaduse arendamiseks. Toetuse eesmärk on välitööde ja laboratoorsete tööde materiaalse baasi ajakohastamine, töötajate koolitamine uue aparatuuri kasutamiseks ning uurimismeetodite akrediteerimiseks kalandusuuringute valdkonnas.
OÜ Cristella tegeleb sügavkülmutatud pagaritoodete valmistamisega ning toetust saadi toodangu väärindamiseks – ettevõttel on valminud uus väikesaiade sügavkülmutamisliin.
Pikk laudasaaga
Esimese uue farmi leiame alles 12. kohalt. Selleks on Pajusi ABF, kes ehitas uue lüpsilauda.
“Tegelikult see laut nii uus polegi, praeguseks juba üle aasta käigus,” selgitab ettevõtte juht Lembit Paal. “Eelmisteks jõuludeks läks kari sisse.”
Laudaehituse plaan sai alguse juba aastal 2008 ning toetus määrati 2009. Siis aga tuli masu peale ning ehitada Paal enam ei suutnud. 2012. aasta kevadeks oli majandus nii palju kosunud, et Pajusi ABF sai lõpuks uut lauta rajama hakata.
“See on viiesajakohaline farm, kus on soojustatud seinad ja sändvitšpaneelist lagi,” tutvustab Paal ehitust. “Ehitasime nii hilja, et jõudsime kõik teiste vead ära näha ja ise neid vältida.”
Mõnes mõttes Pajusil ka vedas, et toetus oli küsitud juba 2008. aastal. Teatavasti hakkas 2011. ja 2012. aastal laudaehitusmeetme raha nappima, kriteeriume muudeti (eelistus noortele ja ühistutele) ning paljud hilisemad küsijad jäid ilma.
“Kahjuks jäid ilma näiteks sellised tugevad tegijad nagu Laiuse ja Puurmani, kellel on karjuv investeeringuvajadus,” toob Paal näite.
Hästi läks seegi, et just 2009. aastal toetatud projektide valmimisaega pikendati kahelt aastalt neljale, kuna oli selge, et masuaegse 26sendise piimahinnaga keegi lauta valmis ehitada ei saa.
Kommentaar
Maris Sarv-Kaasik
PRIA pressiesindaja
2011. aastal oli loomapidajaid tõesti top’is rohkem. Esiteks ei olnud aastatel 2012 ja 2013 toiduabi summad nii suured, et esikümnesse ulatuda ning teiseks ei olnud veel põllumajandusettevõtjate tootjarühmade sellist suurt tegevust nagu mullu.
Tootjarühmade tegevus algas nende organiseerumisest, siis tuli kõigepealt taotleda PRIA-lt tootjarühma tunnustus. Alles seejärel sai hakata toetuse abil suuremaid investeeringuid planeerima ja ellu viima. Niisiis on loogiline, et ühistu vormis tegutsevad tootjarühmad on hakanud suuri toetusi kätte saama.
Eelmise aasta top on eriline ka seetõttu, et investeeringumeetmetel on piirmäärad summadele, kui palju võib üks taotleja saada toetusi programmiperioodil 2007−2013 kokku.
Nendel, kes on olnud võimekamad tegema suuri investeeringuid juba algusaastatel ja saama suuri toetusi, on see piir juba käes.
Kindlasti ei ole põhjust rääkida top’i põhjal sellest, et mõni sektor või ettevõte on varasemaga võrreldes saanud rohkem või vähem toetust, tõusnud või langenud.
TOP 20
Suurimad toetusesaajad 2013
Nimi | Maakond | Omavalitsus | Kõik kokku | ||
1. | Sanitex Estonia OÜ | Harjumaa | Tallinna linn | 2 273 480,00 | |
2. | Põllumeeste Ühistu Kevili | Tartumaa | Tartu linn | 2 027 589,79 | |
3. | Reyktal AS | Harjumaa | Tallinna linn | 1 948 578,67 | |
4. | Tartu Ülikool | Tartumaa | Tartu linn | 1 503 320,19 | |
5. | Tulundusühistu Wiru Vili | Ida-Virumaa | Avinurme vald | 1 437 930,79 | |
6. | Osaühing Estonia | Järvamaa | Türi vald | 1 422 643,59 | |
7. | OÜ Cristella VT | Võrumaa | Võru linn | 1 231 435,77 | |
8. | Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu | Raplamaa | Kehtna vald | 1 127 315,66 | |
9. | Aktsiaselts Väätsa Agro | Järvamaa | Väätsa vald | 1 105 691,33 | |
10. | AS Tartu Agro | Tartumaa | Tähtvere vald | 949 164,51 | |
11. | AS Saarek | Tartumaa | Ülenurme vald | 937 415,88 | |
12. | AS Pajusi ABF | Jõgevamaa | Pajusi vald | 911 820,62 | |
13. | OÜ Vändra | Pärnumaa | Vändra vald | 900 273,35 | |
14. | AS Perevara | Jõgevamaa | Jõgeva vald | 897 102,95 | |
15. | OÜ Halinga | Pärnumaa | Halinga vald | 896 783,94 | |
16. | OÜ Sadala Agro | Jõgevamaa | Torma vald | 882 504,30 | |
17. | AS Risti Agro | Järvamaa | Imavere vald | 832 572,44 | |
18. | Tammsaare OÜ | Järvamaa | Albu vald | 800 295,94 | |
19. | Aravete Agro OÜ | Järvamaa | Ambla vald | 792 528,75 | |
20. | Eesti Kalaliit | Harjumaa | Tallinna linn | 776 842,75 |