Lehmad emotsioonide väljendamiseks liigselt häält ei raiska

Lehmad ei ole eriti heliderohked loomad – nad kasutavad emotsioonide väljendamiseks umbes kümmet erinevat häält ja hüüdu. Austria Ringhääling avaldas, mida lehmad „räägivad“ ja kuidas nad end väljendavad.

Võrreldes sigadega, on veised enam suhtlemisaldis, selgitab saksa agraarteadlane Gerhard Jahn, kes juba mitmeid aastaid tegeleb arvutiprogrammiga, mis aitab ära tunda loomade hääli.

Arvuti aitab inimesel lehmade keelt mõista

Gerhard Jahn, keda nimetatakse ka bioakustikuks, on välja töötanud tarkvara, mis lubab töödelda erinevate loomade hääli ning aitab nende tujusid määratleda. Jahni meetod baseerub inimese keeleuuringutel. Helide moodustamine selgroogsetel – konnast kuni inimeseni – on füsioloogiliselt väga sarnane.

Jahn on loonud midagi lehmakeele sõnaraamatu taolist. Lehmad ei erista helides nälga ja janu. Et seda teada saada, kogus Jahn kõigepealt mitmeid helisid, et selgitada nende tähendust – seda tegi ta käitumisuuringutele tuginedes ning lautasid külastades. Samas rakendas ta ka talumeeste teadmisi ja kogemusi.

688 heliproovi kokku 39 lehmalt andis tulemuse kümneks erinevaks tähenduseks. Iga heli jaoks koostati 20 tunnusmärgi abil matemaatiline mudel, mis salvestati. Nii on võimalik uusi helisid sellega võrrelda ja määratleda. Siinjuures saab arvestada isegi erineva helitugevuse, kõla ja „muu“-venitustega.

Uus süsteem on hea ja odav

Arusaamine lehma keelest on muutunud üsnagi täpseks, leiab Jahn. Näljased ja janused lehmad tegi programm kindlaks sajaprotsendiliselt. Haiged ja köhivad loomad 93%lise ning lehmad, kel oli tekkinud lüpsiviivitus, 74%lise täpsusega. Paaritusmivalmis lehmade puhul tabas süsteem märki 88% juhtudest. See on saavutus, mida aretajad hinnata osakavad, sest ainult sel ajal on seemendamine edukas.

Jahni töö võimaldab lehma häälitsuse põhjal talunike arvutitesse akustilisi või optilisi signaale saates vajadusel kiiresti reageerida. Kuigi näiteks lüpsi juures rakendatakse ka teisi järelvalvesüsteeme, on Gerhard Jahni loodud süsteem parem ja odavam. Ta on töös ööpäeva ringselt, hõlmab kõiki laudas olevaid loomi, kuid ei sega nende loomulikku käitumist.

Praktikas soovib Jahn aga oma süsteemi optimeerida, kaasates uuringusse rohkem loomi, et vigade hulka vähendada. Peale selle peab suurendama kindlust, et vaatamata kõrvalhelidele oleks iga looma heli just selle loomaga seostatav.