Lehmad said vähem raha kui kalad ja internet

Kuigi PRIA toetusi seostatakse eelkõige põllumajandusega,olid mullu suurimad toetusesaajad teised.

Kõige rohkem, 5,7 miljonit eurot, sai PRIA andmetel toetust lairiba sihtasutus internetiühenduse eest. Teisele kohale jäi Tartu Mill, kes jagas 2,2 miljoni euro eest toiduabi. Järgnesid kalandusühistud. Esimesed põllumajandusettevõtted − Estonia ja Halinga OÜ − leiame alles kuuendalt ja seitsmendalt positsioonilt. Nende toetussumma (pisut üle miljoni euro) koosneb tavakohaselt pindala-, keskkonna- ja investeeringutoetustest.

Uue tulijana sai osaühing Härjanurme Mõis läinud aastal ligi 473 027 eurot põllumajandusettevõtte ajakohastamise investeeringutoetust. Jõgeva lähistel Sadukülas tegutseva piimafarmi taanlasest direktori Peter Thomseni sõnul kasutati toetus 320 loomakohaga piimakarjalauda ehitamiseks.

Saadud toetussumma kattis Thomseni kinnitusel umbes 12% rahast, mis on viimase kahe aasta jooksul Härjanurme Mõisa tootmisesse investeeritud.

“Usun, et Eestil on piimatootmises suur potentsiaal,” ütleb Thomsen, kes nendib, et Taaniga võrreldes on siinne ettevõtmine suur. Tema arvates on Eesti piimatootmine maailmas väga konkurentsivõimeline ning Eesti kuulub toodangu poolest kümne kõige efektiivsema maa hulka maailmas.

“Eesti piimafarmid muutuvad järjest suuremaks ja paremaks. Uue põlvkonna juhid, kes naasevad Eestisse pärast kogemuste omandamist mujal maailmas, toovad uusi teadmisi ja ideid sektorisse, millel juba on hea alus ja traditsioonid,” leiab taanlane.

“Maailma elanikkonna arvukus suureneb ja sellega ka nõudlus toidu järele,” selgitab Thomsen, kelle arvates on Eesti põllumajandusel veel arenguruumi, sest üksnes 45% maast on kasutusel ja maa võrreldes näiteks Taaniga väga odav.” Eesti maapiirkonnas on ka odavat tööjõudu,” nendib Thomsen.

Moodsat farmi ajendas taanlast ehitama plaan suurendada lüpsikarja. Tootmise uuendamiseks ja arendamiseks, millega alustati 2007. aastal, on ehitatud ka poegimislaut, vasikalaut, lüpsiplats ja rekonstrueerinud vana suurfarmikompleks, kuhu tulevikus paigutatakse noorloomad.

Osaühingu Härjanurme Mõis ostis Taani ettevõte Dan-Eesti AS, mille aktsionärideks on grupp Taani põllumehi, 2006. aastal. See on suurim taanlaste investeering Eesti piimandussektoris.

Jõgevamaa teine piimatootmisettevõte, Põltsamaa vallas tegutsev Õnne Piimakarjatalu OÜ, sai läinud aastal põllumajandusettevõtte ajakohastamiseks 500 000 eurot toetust. Ettevõtte juhataja Mati Kivi selgitusel valmis neil uus lüpsikarjalaut 720 loomale. “120 päevaga võeti vana laut maha ja ehitati uus asemele,“ sõnab Kivi.

Kivi sõnutsi on nende ettevõtte investeeringuvajadus endiselt liiga suur, et tulla toime oma vahendite ja pangalaenuga. Seetõttu on oluline, et investeerimisvõimalus säiliks ka uuel eelarveperioodil.

---

RAHAJAOTUS

Suurimad toetuste saajad 2012

Nimi	Maakond	Vald	Makstud summa
			eurot
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus	Harjumaa	Tallinn	5 733 104,07
Tartu Mill AS	Tartumaa	Tartu linn	2 215 479,85
Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu	Läänemaa	Haapsalu linn	1 810 018,25
Eesti Kalapüügiühistu	Harjumaa	Tallinn	1 599 938,17
Arke Lihatööstus AS	Põlvamaa	Kanepi vald	1 351 307,95
OÜ Estonia	Järvamaa	Türi vald	1 321 858,75
OÜ Halinga	Pärnumaa	Halinga vald	1 287 870,24
OÜ Pandivere L.T.	Lääne-Virumaa	Väike-Maarja	1 184 282,28
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu	Raplamaa	Kehtna vald	1 140 342,29
AS Väätsa Agro	Järvamaa	Väätsa vald	1 095 483,44
OÜ Sadala Agro	Jõgevamaa	Torma vald	1 080 962,44
OÜ Orgita Põld	Raplamaa	Märjamaa vald	1 054 922,29
AS Tartu Agro	Tartumaa	Tähtvere vald	969 569,92
AS Perevara	Jõgevamaa	Jõgeva vald	877 131,75
Aravete Agro OÜ	Järvamaa	Ambla vald	834 908,18
OÜ Härjanurme Mõis	Jõgevamaa	Puurmani vald	834 471,39
OÜ Nantecom Saaremaa Delifood	Saaremaa	Kuressaare linn	833 987,63
OÜ Vändra	Pärnumaa	Vändra vald	822 981,98
Õnne Piimakarjatalu OÜ	Jõgevamaa	Põltsamaa vald	818 762,32
Osaühing Järva PM	Järvamaa	Koeru vald	755 185,78