Liha päritolu esitamine muutub kohustuslikuks
„Päritolu märgistamine on oluline kogu toiduahela parema läbipaistvuse tagamiseks. Tarbijauuringud nii Euroopas kui Eestis näitavad, et üha rohkem soovitakse infot toidu päritolu kohta,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Uus liha päritolu märgistamise nõue annab tarbijatele senisest enam infot valikute tegemiseks toidupoes. Samas töötab Euroopa Komisjon selles suunas, et lihatoodete päritolu märgistamist edaspidi veelgi täpsemini reguleerida.“
Seni sai täpset infot päritolu kohta töötlemata veiseliha ja veiselihatoodete (nt veisehakkliha), imporditava müügipakendis kodulinnuliha, puu- ja köögiviljade, mee, kala ning oliiviõli puhul. Alates 2015. aasta aprillist tuleb märgistada toidupakendil ka värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritolu.
Rahvusvahelistest lepingutest tulenevalt ja tootmisprotsessi eripära tõttu on lubatud päritolu märgistamisel järgmised erandid:
• kolmandatest riikidest pärit liha puhul võib päritolu esitada kujul „Kasvatatud kolmandas riigis“, kuid tapmise kohta peab esitama siiski täpse riigi nimetuse;
• hakkliha ja lihalõikmete puhul piisab üldisest infost „EL“ või „kolmandad riigid“.
