Esialgu silmapetteks peetud nägemus osutus lähemal vaatlusel ja katsumisel tõeks. Udar muutus iga päevaga tihkemaks ning viimaks eritus paarisentimeetrisest nisast vähese pigistamise peale piim. Muud ei jäänudki üle, kui lüpsta, toodanguks umbes pool klaasi välimuselt täiesti normaalset piima.

Kuna tall on vaid kolm ja pool kuud vana, võib tiinuse üsna kindlalt välistada. “Ta peaks siis sünnist saati tiine olema,” on loomaarsti haridusega Merje Ottson kindel. Kitsed võivad piima andma hakata ka ilma tiinuse ja poegimiseta, kuid see on haruldane.

Kitseke ise enam ema juures piima imemas ei käi. “Pole teda juba ammu tissi otsas näinud ja pealegi oleks ju lüpsmisel aru saada, kui ema udarast imetud oleks,” selgitab perenaine. Ühel päeval nägi ta aga ema ja tütart laupapidi koos arveid klaarimas, nii nagu täiskasvanud kitsed seda teevad.

Kogenumad kitsekasvatajad on soovitanud verinoorel piimaandjal silm peal hoida ning kui udar liiga kõvaks muutub, lüpsta. On arvatud sedagi, et vast saab sellest väga kiiresti arenenud tallekesest tulevikus hea piimakits. “Tahan teda võimalikult harva lüpsta, et mitte stimuleerida piimakoguse suurenemist. On ju ilmselge, et kolme ja poole kuune talleke on lüpsikitse eluks liiga noor!” on Ottson enam kui kindel.

Kuigi suguküpseks võivad noored kitsed saada juba enne aasta vanust, ei soovitata neid paaritada varem kui 18 kuu vanuselt või 36kilogrammise kehamassi saavutamist. Tiinus kestab umbes viis kuud ning lüpsma tulevad poolteiseaastaselt tiineks jäänud kitsed paar kuud enne teise eluaasta täitumist.

Poolteiseaastast kitse võib lüpsma hakata ka siis, kui ta tiine pole olnud. Suguküpseks saades hakkab loom ise udarat kasvatama, regulaarne lüpsmine ja rammus ninaesine stimuleerivad piima teket.