Foto: Sven Arbet

Eestimaa loodus on mitmekesine, meie 45 000 ruutkilomeetrile mahub sedavõrd erinevaid kooslusi, pinnavorme ja maastikke, et peaaegu kõikjal leidub midagi, mida tasub kaitsta.

Kui minu käest küsida, siis olen pigem kaitsmise poolt. Samas annan endale aru, et kui maa on kord juba eraomaniku valduses, on tal õigus see maa ka tulu teenima panna. Olgu siis metsana, põlluna, muul moel. Metsa lihtsalt mädaneda lasta oleks kurjast, ent mida teha siis, kui selles metsas elutseb mõni haruldane tegelane? Näiteks lendorav…

Sestap peakski valitsus eesotsas keskkonnaministeeriumiga kitsenduste õiglase ja kohese hüvitamise teema kiiremas korras ette võtma, süsteemi välja töötama ja Riigikogus seadustama. Tõsi – teisisõnu tähendab see raha, kopsaka raha väljakäimist, aga ega siin lõppeks teist lahendust ole. Kõik me teame, mis juhtus maadevahetusega – ja mis iseenesest olnuks ju päris heaks alternatiiviks otsesele rahamaksmisele.

Nõnda et, otsustajad – tuulutagem riigieelarvet. Lendorava, kõre, musta toonekure, käpaliste ja kõigi teiste nimel, kelle saatus ja elu sellest olenevad.