Kahetsusväärne on, kui põllumeeste keeruline olukord valimisvankri ette rakendatakse, veelgi kahetsusväärsem on, kui sellele teele minnes valesid või pooltõdesid kuulutatakse. Valel on lühikesed jalad, ütleb vanarahvatarkus. Nii et sellise vankriga valimistel kaugele ei jõua.

Kuigi endine minister teab ilmselt oma ametisoleku ajast, millal tavapäraselt erinevad toetused välja makstakse, siis teeme siinkohal väikese meeldetuletuse.

Ühtset pindalatoetust ei ole kunagi välja makstud oktoobris. Ja enne oktoobri keskpaika seda EL-i reeglite järgi teha ei saagi. Alates oktoobri keskpaigast saab teha otsetoetuste ettemakseid. Siiani on aga meie põllumees eelistanud saada pindalatoetuse kätte ühes osas ja enne jõule on see üldjuhul alati tema arvele ka laekunud.

Kui täna sooviks toetusi maksta mitmes osas ja teha põllumehele ettemakseid, siis see eeldab vastavaid IT-arendusi. Miks selline võimekus omal ajal välja jäeti arendamata, sellele peaks hr Kruuse oskama kõige paremini vastata.

Rahustan siinkohal põllumeest, nii nagu lubatud, iga konkreetne toetusmeede vaadatakse eraldi üle ja kus võimalik, toetusraha planeeritust varem põllumeheni ka jõuab. Esimesed näited sellest on ka olemas. Kui eelmise aasta ilmastikuolude eest makstava erakorralise toetuse väljamaksmise tähtajaks oli septembri lõpp, siis tänaseks on põllumees selle raha juba kätte saanud. Põllumeestele ettenähtud toetused ligi 140 miljonit eurot saab detsembri alguseks välja makstud.

Kahetsusväärselt kasutatakse eriolukorra välja kuulutamist kui imerohtu. Kohtusin eelmisel nädalal Läti põllumajandusministriga. Kuidas siis tegelikult on? Kas Lätis on sel aastal eriolukord? Ei ole, on loodusõnnetus. Kas selle väljakuulutamise tõttu makstakse Läti põllumehele erakorralist toetust? Ei maksta. Kas Läti põllumees vabaneb sellepärast lepingulistest kohustustest? Ei vabane.

Annab loodusõnnetuse väljakuulutamine Läti makseagentuurile paindlikuma võimaluse põuaga seotud toetuste nõudeid käsitleda. Mida teeme ka meie iga üksikjuhtumi põhiselt täna. Abiks on see Läti põllumehele üksnes nii palju, et kui ta läheb kohtusse, siis ei pea ta eraldi tõestama, et tõepoolest on tegemist loodusõnnetusega. Seega imerohi see ei ole. Küll aga otsime omalt poolt, kuidas meie seadusandlusesse sobiv lahendus tuleviku tarvis sellisteks olukordadeks leida.

Põllumehe olukorra pärast muretsemine on igati tänuväärne. Teeme seda meiegi. Küll aga peaks tegema seda järjepidevalt, nii tegudes kui sõnades, nii valitsuses kui opositsioonis olles. Loodan, et endine maaeluminister on edaspidi oma faktides täpsem.