Ilmatarkade tulevikuvaated lähevad lahku, kuid optimistid jäävad selgelt alla. Ometi on hea alustada just nendega.

“Mustlaste vanasõna ütleb, et kui veebruaris on palju päikest, vähemalt lõpuosaski, siis kevad tuleb varakult,” teab maailma vanasõnadega kursis olev Maalehe vanim ilmatark Kaleph Jõulu (85) Viljandi lähedalt Vana-Võidust.

Jõulu usub, et tänavu peab mustlaste vanasõna ka paika. Nii ei ole lumelgi enam pikka pidamist, see kaob ruttu ära.

Vana-Võidu mees ei välista, et päikeselistele päevadele võib mõnelgi ööl järgneda omajagu pakastki. Ent vaevalt seda enam tõeliseks pakaseks pidada saab.

Tõsi küll, jürikuulgi üllatab ilm veel korra-paar lumesajuga, kuid seda siis rohkem naljaviluks. Üldiselt tuleb kena ja soe kevad. Tõeliselt mõnus saab olema aga lehekuu.

“Maipäevad on sageli suisa suvise näoga, laseb kõike külvata,” jätkab Jõulu, kes ise samuti lehekuu soojuse järele kogu hingest igatseb.

Sarnaselt Jõuluga on varase ja sooja kevade meelt ka temast mitukümmend kilomeetrit eemal Soomaal Kuusekäära talus elav ilmatark Indrek Hein.

“Ilm keerab kohe kevadeks ja jääbki. Mu talu juurest mööduv Raudna jõgi ragiseb ka juba, midagi seal jää all toimub,” on talumees märganud.

Paraku piirdubki varase ja sooja kevade ennustajate ring Viljandimaal resideeruvate ilmatarkadega. Ju siis sinnakanti jõuabki kevad tänavu varem kui mujale.