Kõige külmem aasta jääb lehe sünniaastasse, sealt edasi on läinud Eestis aina soojemaks. Nii on ka talvedega: isegi viimase poolsajandi viiest kõige soojemast talvest neli jäävad Maalehe aega.

“Kohe alguseks peab ütlema, et Maalehe tulek muutis kogu Maa ilma, täpsemalt kliimat,” räägib klimatoloog ja meie lehe paljude ilmalugude autor Ain Kallis.

Kui möödunud sajandi seitsmekümnendail ja kaheksakümnendate algupoolel räägiti kõikjal, et tuleb midagi ühiselt ette võtta, muidu me planeet läheb hoogsalt külmasurma poole, siis 1988. aastal said tema sõnul kõik teada, et asi on otse vastupidi.

Kas siis sellist...

“Ja enamik valitsusi hakkas võitlema kliimamuutustega, see tähendab soojenemise vastu. See kulgeb pea sama ägedalt kui kunagi võitlus rahu eest,” kinnitab Kallis.

Kuigi meie talved, kevaded, suved ja sügised muutuvad üha soojemaks, siis ometigi on midagi püsinud ka muutumatuna.

“Eesti ilmad on jäänud vaheldusrikkaks nagu ennegi,” kinnitab Kallis.

Maalehe ühe esimese laureaadi, 1993. aastal Maalehe Oskari pälvinud Ain Kallise sulest ilmunud ilmalugude pealkirjad räägivad ses osas ise enda eest: “Kes on ilma kihva keeranud?”, “Kuhu siis vihm jääb?”. Õige mitmel korral on tal tulnud lugu alustada lausega “Kas siis sellist ... (juunit, augustit, jne) tahtsimegi?”.

Mida toovad järgmised 25 aastat? Kallis annab meile teada, et uute kliimamuutuste stsenaariumide kohaselt sageneb tugevate tormide hulk.

Maalehe ilmatark Ilmar Tiis-maa töötas meie lehe esimese numbri ilmumise ajal Tihemetsa sovhoostehnikumi asedirektorina. Oma aastatepikkuste ilmavaatluste põhjal on temagi neist kokkuvõtteid tehes pidanud nentima, et Maaleht on meile sooja ilma andnud. Kõigi kuude keskmised õhutemperatuurid on veerandsaja aastaga tõusnud. Kõige enam juulikuus ja kõige vähem veebruaris. Samas on keskmine sademete hulk aastati enam-vähem samaks jäänud.

Soojad ja heitlikud

“Ilmad on küll soojemad, kuid seda heitlikumaks, äraarvamatumaks on nad selle ajaga muutunud,” tunnistab Tiismaa seda, et temal on ennustamine omajagu keerukamaks läinud.

Agronoomiharidusega Tiismaa leiab, et ilmade soojenemisest peaksid ka Eesti põllumehed pigem võitma kui kaotama. Kui ikka ilmad on soojemad, on ka saagid suuremad. Ka on öökülmad sügisel hilisemaks jäänud. Hea on see näiteks kas või kartulile, pealsed püsivad pikemat aega ja nii saavad mugulad suuremaks kasvada.



EESTI ILMAREKORDID

Sündinud Maalehe 25 aasta jooksul

- Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur: 35,6°, 11. august 1992, Võru.

- Kõige soojem kuu (kõrgeim kuu keskmine õhutemperatuur): 23,4°, juuli 2010, Narva-Jõesuu.

- Kõige soojem juulikuu Eesti keskmisena: 2010, 21,8°.

- Kõige soojem suvi, ikka Eesti keskmisena: suvi 2010, 18,1°.

- Kõige soojem aasta (kõrgeim aasta keskmine õhutemperatuur): 8,5°, 2008, Vilsandi.

- Kõige rohkem päikest (aasta päikesepaiste kestuse maksimum): 2341 tundi ehk 52% võimalikust, 1997, Vilsandi.

- Kõige sademetevaesem kuu (minimaalne kuu sademete summa): 0 mm (sademeteta), august 2002 õige mitmel pool Lõuna-Eestis.

- Kõige sajusem aasta (maksimaalne aasta sademete summa): 1158 mm, 1990, Nääri küla (Raplamaa).

Allikas: EMHI