Aastail 2014–2020 ootab Eesti uusi struktuurivahendeid. Palju võimalusi pakuvad sihtsuunitlusega väiksemad fondid ja programmid. Projektitööst on saanud oluline osa Eesti arengut toetavatele tegevustele.

See on käivitanud algatusi avalikus ja erasektoris, lahendanud piirkonnaprobleeme, arendanud teenuseid ja tooteid ning pakkunud teemasid teadustööks. Samas on raha taotleja sageli probleemi ees: kuhu panustada? Kuidas kasutada nõutavat omafinantseeringut? Millist oma valdkonda arendada nii, et püsiks ise samal ajal "tasakaalus"?

Sul on oma firma, mis võib-olla ei toimi meelepäraselt. Kas seda oleks vaja putitada, ümber kujundada?

Enamik Eesti ligikaudu 45 000 aktiivsest ettevõttest on mikroettevõtted, kus omanik või juhatuse liige ise korraldab majandustegevust. Koos e-teenuste arenguga kasutatakse järjest vähem juristide ja raamatupidajate abi. Arvuti tagant lahkumata saab esitada avaldust registrikande tegemiseks, deklaratsioone, laenutaotlust jms.

Kuigi juht kiidab kaasaegset töökeskkonda, ei kasva koos e-toimingutega oluliselt tema majandusõiguse ja -arvestusalased teadmised.

Mida peaks tegelikult ettevõtlusest teadma? Kuidas koostada n-ö vettpidavaid lepinguid, millised on maksuküsimused, kuidas kasulikult korraldada töösuhteid…?

Maa ja kinnisvara. Meie elu- ja töökohad, ostlemise ja vaba aja veetmise paigad on n-ö maatükki väärtustavad parendused. Millisel määral ja kui kasumlikult need oma otstarvet täidavad, sõltub vara asukohast ja turuseisust.

Mida teha, kui äriideega edasiminekuks on vaja soetada kinnisvara, seda arendada ja majandada? Kuidas panna oma kinnisasi teenima? Kas majandada ise või anda hoopis välja rendile? Maa kasutamine, olgu see põlluharimine, metsamajandamine või aiasaaduste kasvatamine, toimub kindlate reeglite − kehtestatud planeeringute, keskkonnanõuete, kaitse-eeskirjadest tulenevate piirangute vms järgi. Kas vahel jääb midagi tegemata, sest ei tea täpselt, kas tohib või kuidas tohib?

Kui ülaltoodud küsimused vajavad järelemõtlemist ja teemad kõnetavad, siis kaalu oma ideede edasiarendamist Tartu Ülikooli kaugkoolituskursustel. Alates 1996. a on meie kursustel osalenud üle kümne tuhande inimese.

Õpetame majandusõigust, -arvestust, kinnisvara, rahandust, projektitööd jm vajalikku. Õppetöö on kaugkoolituse vormis, s.t et ise saad õppimiseks valida aja, koha ja tempo.

Suvesemester toimub 8. maist 8. novembrini kahe konsultatsioonisessiooniga Tallinnas. Eduka lõpetajana saad Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnistuse koos ainepunktidega.

Edukat Maamessi, häid oste ja uusi edasiviivaid ideid soovides

Merle Eamets

Karin Liikane

Tartu Ülikooli kaugkoolitusõppejõud