Foto: Arno Mikkor

Põllumajandusametile esitatud teabe kohaselt on mahekorjemaid praegu 150 576 hektarit. Seal registreeritakse lisaks mahepõllumaale (170 790 ha, 2015. a) ka korjetegevus metsaaladel.

Ettevõtted, kes soovivad tegeleda just mahesaaduste korjega ning müügiga, peavad olema registreeritud ning tunnustatud. 2015. aastal oli korjega tegelevaid ettevõtteid 38 ning looduslikke korjealasid 93 148 hektarit.

2016. aasta kevadel oli taotluse esitanud ettevõtete arv 46 ning korjega soovitakse tegeleda 1 057 428,83 ha suurusel maaalal.

“Usun, et Eestis peabki suurenema esmalt mahepindala nii põllu- kui ka metsaalal ning seejärel on loomulik, et kasvab ka toodangumaht vastavalt maailma suundumusele,” kommenteerib Kulderknup. “Praegu on mahetoodangu nõudlus suurenenud pidevalt paljudes Euroopa riikides ja mujalgi. Ennustatakse, et mahetoodangu osakaal kasvab maailmas ca 14% aastas.”

Aastatel 1999-2014 kasvas mahetoiduturg viiekordseks. Ülemaailmse mahepõllumajandussorganisatsiooni IFOAM ning uurimisinstituudi FIBL iga-aastane ”orgaaniline monitor” näitab mahetoidu kasvutrendi jätkumist.

Euroopa maheturg on Põhja-Ameerika järel maailmas teisel kohal. Euroopa suurim maheturg kuulub Saksamaale, kuhu Euroopa edukaim maheeksportija Taani tarnib 48% oma ekspordist. Taani mahetoodangu käibest moodustab kogueksport ligi 20%.

FIBL-i uuringute andmetel kasvab mitmes Euroopa riigis maheturg kiiremini kui omatoodang ning mahetoodete nõudlus jõuab väljaspoole riigipiire.

“Esimeseks põhjuseks võib pidada inimeste suuremat tähelepanu oma tervisele ning teadlikkuse kasvu seost toiduga. Teiseks on negatiivset tähelepanu saanud keemilised taimekaitsevahendid ning väetised, mille jääkide osakaal meie toidus on omakorda märgatavalt kasvanud, eriti veel imporditud toodetel,“ sselgitab Krista Kulderknup.

Ta usub, et tänavune mahepindala suurenemine Eestis tõmbab tähelepanu turismi-, puidu-, loodusfarmaatsia- ning looduskosmeetikasektorile.

"Nüüd on aeg meie riigi väiksus, ning kvaliteetne puhas keskkond endi kasuks pöörata ning seeläbi puhast ja kvaliteetset elukeskkonda ka teistele tutvustada. Mahemajandamine teeb eestimaalased tervemaks ning suurendab meie heaolu, kuna maheriigi tiitel annab Eestile väärtust juurde ka nende silmis, kes meid külastavad ja meie kaupu ja teenuseid ostavad,” kinnitab Kulderknup.