Mait Nõmmsalu näeb maheviljale uusi võimalusi
AS Tatoli peahoone õueala on täis nii uusi kui vanu traktoreid, kombaine ning haakeriistu.
“Esindame New Hollandi masinaid, aga võtame tehnikaostjatelt vastu ka vanu traktoreid-kombaine, sest kuhu see põllumees oma vana romu ikka jätab, pakume sedagi müügiks,” teatab AS Tatoli juhatuse esimees Mait Nõmmsalu.
“Viimasel ajal ostavad neid soomlased, veavad üle lahe, eestlastel on aga juba nii suured pinnad, et neile on vaja võimsamat tehnikat,” teatab Nõmmsalu.
Vähem teatakse aga seda, et Tatoli juhataja on ka ise kõva teraviljakasvataja. Kokku harib ta mitu tuhat hektarit maad ja enam-vähem võrdselt on tal kasvamas nii mahe- kui tavavilja.
Mahe- või tavavili?
Mait Nõmmsalu ongi oma sõnul hingelt pigem põllumees. “Ainult kontoris istumine nii väga mulle ei sobi, kui kiired asjad aetud, lähen ikkagi põllule.”
Teravilja kasvatab ta nii Tartumaal kui Lääne-Virumaal. EPA agronoomina lõpetanud mees katsetab juba aastaid eri tehnoloogiaid ja uusi masinaid oma põldudel, et saada korralikke saake nii tava- kui mahepõllunduses.
“Tavasaagid olid tänavu head, aga osa talivilja tuli ümber külvata. Tavavilja koristasime Taimistu OÜ ja Hansujüri PÜ põldudelt juba 20. augustiks, saak oli keskmiselt 4−5 t/ha,” räägib mees. Mahepõldudelt, mis asuvad Tartumaal ja mida haritakse Tammistu Agro OÜ nime all, saadi rukki ja kaera saagiks umbes 2 t/ha, rapsi 0,8 t/ha. Mullu oli aga maheviljal veidi suurem saagikus.
Vastuseks küsimusele, kumba on tulusam kasvatada, kas mahedat või tavavilja, laob mees kuulaja ette pika arvutuste jada.
“Viljakasvatuses võidad igal seitsmendal aastal, ülejäänud aja vireled piiri peal. Sest vili on börsikaup, kus iga päev hinnad kõiguvad, ja kes õigel hetkel hinna fikseerib, võib saada suuremat tulu,” selgitab mees. Nii on praegu keskmiselt tavavilja hind 150 eurot tonnist, kevadel oli 170 eurot tonn.
Mahevilja tonnist aga saab kaera puhul 200−230, rukki eest 230 eurot.
“Kui maheviljast saad 2 t/ha ja tavaviljast 4−5 t/ha, siis on tulusus võrdne,” rõhutab viljakasvataja.
“Me peame mahepõllunduses mängima külvikordadega, et mulla huumust säilitada, osa põlde on kogu aeg ristiku all. Samuti püüame tõsta mulla aktiivsust, katsetame nii meresoola kui puusöega, et saagid oleks kahest tonnist kõrgemad,” selgitab Mait Nõmmsalu, et pikemas perspektiivis on mahepõllundus siiski tulutoovam, seda nii loodussäästlikkuse, mõtteviisi kui tervisliku toitumise mõttes.
Vaja oma tööstust
Põllumehele, kes kasvatab ise sadu tonne mahevilja, tundub võõristav see, et meie põllumehed peavad eksportima pea kõik mahevilja riigist välja, kuna kodumaal pole praegu selle järele erilist nõudlust.
Kogenud viljakasvataja Mait Nõmmsalu on maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili üks asutajaliikmeid ja praegu väga rahul sellega, et mehed on jõud kokku pannes ehitanud Ida-Virumaale Avinurme Baltikumi moodsaima maheviljaterminali, kuhu saab ladustada 17 000 tonni mahevilja.
Nõmmsalu sõnul koondab moodne terminal veelgi mahekasvatajaid.
“Kõik mahehuvilised on oma viljaga oodatud − mida suurema koguse saame koos maha müüa, seda suurem võimalus on kaubelda ka hinnaga, saada soodsamaid tehinguid,” räägib mees.
Eelmisel aastal müüdi 97% maheviljast, üksnes väike osa läks Moe piiritusetehasele.
Tänavu võiks Nõmmsalu hinnangul siiski rohkem mahedat ka Eestisse jääda, ehkki nõudlust on nii Saksamaal, Taanis kui Soomes. Aga mees laiutab käsi, et lihtsalt ei ole kellelegi seda toodangut nii suures mahus kodumaal müüa.
“Siseturg on liiga väike. Mitmed pagaritööstused teevad küll maheleiba, TÜ Eesti Mahe on kõigile soovijatele selle vilja müünud, paraku läheb praegu siiski tooraine eksporti,” nendib Nõmmsalu, et põllumehed on töötlevast tööstusest mahetootmisega suure sammu võrra ees.
“Ei saa nii, et algul teen tööstuse, aga mul pole toorainet. Nüüd on tooraine, aga pole tööstust,” arutleb Nõmmsalu.
Kogenud põllumees lisab, et pole välistatud, et kunagi ehitavad Wiru Vilja mehed ise oma terminali juurde töötleva tööstuse.
“Mis me veame seda vilja niisama välja, me võime ise hakata kaerahelbeid tegema või pagaritööstuses maheleiba,” arutleb Nõmmsalu, kelle arvates võiks varustada mahetoodanguga ka lasteasutusi. Aga ütleb kohe, et kõike korraga ei saa – ühe aastaga terminal, saiatööstus ja poeketid.
KANDIDAAT
MAIT NÕMMSALU
Taimistu OÜ, Hansujüri PÜ, Tammistu Agro OÜ
- Luunja vald, Tartumaa.
- Teraviljakasvatus, maad haritakse 1000 ha. Nisu, oder, raps, talirüps.
Teravilja keskmine saagikus 4−5 t/ha, raps 2 t/ha. Enamik rendimaad.
- Maheteraviljakasvatus, maad haritakse 1200 ha.
- Maid omandis 2000 ha, sellest 1500 ha on Ida-Virumaal rendile antud.
- Viljamüük läbi Kevili ja maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili.
- Palgatöötajaid tavaviljakasvatuses 3,
maheviljakasvatuses 3.
- Kaasaegne põllutehnika, kuivatid, viljahoidlad.
“Aasta põllumees”
- Tartumaa põllumehed osalevad konkursil igal aastal.
- Aasta põllumehe tiitliga pärjatuid on Tartumaal rohkem kui üheski teises maakonnas.
- Aasta põllumees 2012 on Grüne Fee Eesti ASi tegevjuht Raivo Külasepp, aasta põllumees 2011 on Avo Samarüütel OÜ Männiku Piimast, aasta põllumees 2010 on teraviljakasvataja Madis Ajaots Pilsu talust. 2004. aastal pälvisid tiitli Aavo Mölder ASist Tartu Agro ja Andres Härm ASist Haage Agro.
