Õhusaaste vähendamiseks on head abinõud lämmastiku efektiivsem ning keskkonnasõbralikum kasutamine ja sõnnikust biogaasi tootmine.

Rahvastiku kasv muudab maakasutust

Kõige suurem kasvuhoonegaaside põhjus on maakasutuse muutus. Metsad ja märgalad on suure süsinikuvaruga ning seovad 2−8 korda rohkem CO2 kui haritud maa. Metsade raadamisel põllumajandusmaaks pääseb puidus ja mulla orgaanikas akumuleerunud CO2 atmosfääri.

Maakasutuse muutuse taga on rahvastiku arvu plahvatuslik kasv, suurenev nõudlus toiduainete järele ja haritava maa puudus.

Kui 1976. aastal, mil alustasin kooliteed, oli maailmas neli miljardit inimest, siis 12 aastat hiljem oli meid kokku viis ja eelmisel aastal juba seitse miljardit. Järgmise 17 aastaga kasvab maailma rahvastik veel poolteise miljardi võrra.

Kaheksa ja poole miljardi inimese äratoitmiseks aastal 2030 peaks põllumajanduse tootlikkuse kasvutempo kahekordistuma. 93% kogu maaviljeluseks kõlblikust maast on juba kasutusel. Maailma suurima rahvaarvuga riikides Hiinas ja Indias vaba põllumajandusmaad peaaegu pole. 120 miljonit veel kasutamata hektarit leidub peamiselt Aafrikas ja Brasiilias.

Eesti on rikas riik − iga elaniku kohta leidub meil terve hektar haritavat maad. Keskmine maailmakodanik peab leppima neli korda vähemaga. Aastaks 2030 prognoositakse elaniku kohta veel vaid 2100 ruutmeetrit haritavat maad. Nii raiutaksegi metsi põllumaaks ja aidatakse kaasa kliima soojenemisele.

Osa keskkonnameetmeist mõjub vastupidi

Kui Euroopa Liidu põllumajandus tekitab otseselt vaid üheksa protsenti ELi kasvuhoonegaaside koguemissioonist, siis ELi põllumajanduspoliitikas on meetmeid, mis aitavad kaudselt kaasa kasvuhoonegaaside emissioonide kasvule.

Näiteks Euroopa põllumajandusmaa kohustuslikul sööti jätmisel, madala efektiivsusega või siis muuks kui toidutootmiseks kasutamisel peab puudujääva toidu kasvatama keegi teine kusagil mujal ning kasvuhoonegaaside koguemissioon maakeralt hoopis suureneb. Seda enam et üldjuhul on veel kasutamata põllumaad madalama saagipotentsiaaliga.

Saagikäärid ehk taimede ja põllumaa kasutamata saagipotentsiaal tuleb tasakaalustada vilja kasvatamisega suuremal pinnal. See tõstabki lõpptulemusena kasvuhoonegaasi emissiooni.

Parima saagi annab kaasaegses põllumajanduses täpsem ja optimaalsem väetamine, mis samas piirab kasvuhoonegaaside kasvu, kuna toodab suurema saagi väiksemal pinnal.

Et tagada saagikus, mis toidaks 8,5 miljardit inimest, vajavad põllukultuurid poole rohkem lämmastikku. See aga ei tähenda lämmastikväetiste tootmise ja müügi proportsionaalset suurendamist. Palju lisalämmastikku saadakse ka taimejäätmete ning sõnniku paremast ärakasutamisest.

Kõige tähtsam on lämmastiku kasutamise efektiivsuse tõstmine kaasaegse tehnika ja agrotehnika abil, et võimalikult rohkem jõuaks seda mulda taime juure juurde ning võimalikult vähe õhku ja põhjavette. Saagikääride likvideerimine taimede täpsema toitmise abil on üks praktilisemaid lahendusi.