Foto: MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival

Täna leiavad Lihulas aset võidufilmide korduslinastused. Otsuse tegi žürii koosseisus Yossi Weissler (esimees), Ulvar Käärt, Tiit Randla, Petteri Saario, Erki Tammiksaar

Tänavuaastane Grand Prix läks filmile “Skandinaavia loodus — Soome”, režissöör Oliver Götzl (Saksamaa). Tegu on ainulaadse kunstiteosega, mis on segu imepärastest kaadritest, andekast montaažist, oskuslikust režiist ning võrratutest loodushelidest. Selle filmi vaatamine on emotsionaalne kogemus, mis puudutab sügavalt.

I preemia kategoorias „Loodus“ pälvis film „Ungari loodus — imeline märgala“, režissöör Zoltan Török (Ungari). Žürii hinnangul on tegu erakordselt ilusa, hästi tehtud ning olulise dokumentaalfilmiga sellise riigi loodusest, millest enamik meist just väga palju ei tea. See film on näidanud, et loodusfilmil võib olla menu mitte ainult televaatajate vaid ka kinokülastajate seas — sellest filmist on saanud üks Ungari vaadatumaid filme läbi aegade. Taolised linateosed panevad meid märkama meie endi looduse rikkusi ja väärtust — loodus ei ole midagi, mis on kusagil kaugel mujal. See on siinsamas, kõikjal meie ümber.

I preemia kategoorias „Inimene ja loodus“ kuulub filmile „Green“. Kui üks dokumentaalfilm suudaks muuta maailma või vähemalt meie käitumist, siis on see just see film. Meile lähedase loomaga toimuv läheb hinge. Film tuletab valusalt meelde, et vastutusest pole pääsu. Kõigil meie tegemistel on mõju loodusele. Kui teil on võimalus elus vaid üht dokumentaalfilmi vaadata, siis vaadake „Greeni“.

Selleaastane parima režii auhind kategoorias „Loodus“ kuulub filmile „Tundmatu Põhjalaht“, režissöör Jouni Hiltunen (Soome). Läänemeri ühendab paljusid rahvaid, kelle heaolu sõltub suuremal või vähemal määral mere ökoloogilisest seisundist. Film Botnia lahest ei mõista kohut nende üle, kes vastutavad Läänemere üha halveneva keskkonna eest. See näitab meile põhjamaalase pilgu läbi vaheldusrikast Botnia lahte. Ühelt poolt räim, mida eksporditakse nii Venemaale kui Eestisse ja teiselt poolt tühjad kalameeste kuurid rannikuil. Korralik linnupopulatsioon lahes ja samas suur tööstuskoormus Botnia lahele. Selline see elu on Botnia lahe ääres kitsamalt ja Läänemeres laiemalt.

Parima režii auhinna kategoorias „Inimene ja loodus“ pälvis film „Katkine kuu“, režissöörid Marcos Negrao, André Rangel (Brasiilia). „Katkine kuu“ on emotsionaalne film lummava loodusega Tiibeti mägismaa nomaadidest, nende ainult halbadest valikutest muutunud loodusoludes. Kas üritada alustada uut elu linnas või jääda esiisade maale ja riskida väljasuremisega?

Parima operaatoritöö preemia kategoorias „Loodus“ kuulub filmile „Serengeti“, operaatorid Reinhard Radke, Ivo Nörenberg (Saksamaa). Maailma ühe tuntuma rahvuspargi põnevast loodusest on tehtud tohutult häid filme, kuid veel mitte kunagi pole seda suudetud kujutada niivõrd haaravalt ja efektselt, kui selles linateoses. Eks paljuski on tulemus saavutatud tänu filmitehnika viimase sõna kasutamisele, samas aga ei saa unustada ka inimesi — operaatoreid, kes oskavad kaameraga meisterlikult tööd teha.

Parima operaatoritöö preemia kategoorias „Inimene ja loodus“ pälvis film „Petropolis“, operaator Ron Chapple (Kanada). Žürii hinnangul on hämmastav kui lihtsalt, aga samas ääretult mõjuvalt on võimalik rääkida üht õõvastavat lugu loodusest, inimesest ja nafta tootmisest. Julge idee ja väga originaalne teostus, millest osa saamine ei unune ilmselt kunagi.

Žürii eripreemia pälvis noorte Eesti kineastide keskkonnafilosoofiline film „Inimese mõõt“ (režissöör Marianne Kõrver, Eesti), mis käsitleb globaalsel tasemel keskkonnakriiside olemust, leides, et kui räägime kriisist, peitub see sageli meis enestes, meie mõttemaailmas. Film sunnib inimesi mõtlema keskkonnale, looduse saatusele ning võimalustele kriise vältida.

Teine žürii eriauhind läks filmile „Elujõud — Brasiilia cerrado“, režissöör Satoshi Okabe (Jaapan/Uus-Meremaa), mis näitab esmakordselt Brasiilia cerrado porimonoliitide imepärast looduskooslust, mida asustavad ainulaadsete vormide ja ebatavaliste kommetega olendid.

Kolmas auhind kuulub filmile „Inimesteta maa“, režissöör Andreas Apostolidis (Kreeka). See oluline ja hästi tehtud dokumentaalfilm toob meieni põlisrahvaste inimõiguste ja looduskaitse majanduslike aspektide vahelise konflikti.

Kiituskirjad pälvisid filmid „Iraan, edelaosa“, „Amazonas — Tuleviku mets“, „Hundisaar“, „Vihmaussikütid“, „Elujõud — Madagaskar“, „Tekkimise maa“, „Elu džunglibaldahhiini all — kinkažu, „Delta“, „Ida-Scheldt — allveeavastused“