Mesilased põllul Foto: Raivo Tasso, MAALEHT/RAIVO TASSO

Eelmisel nädalal tõusis mesilaste hukkumise teema taas esile tänu Martna mesinikule Avo Kirsile, kelle paljud mesilased kolme päeva jooksul surid. Kirs arvab, et tõenäoliselt kaotab ta kaks kolmandikku meesaagist. Ajalehes Lääne Elu oletab Kirs, et mesilaste surma põhjustas hiilamardika tõrje põldudel, mida tehti läinud nädalal. 

Samas on ka põllumehed hakanud mesinike muredesse tõsisemalt suhtuma ning üritavad lahendusi leida.

"Põllumehed on tegelikult huvitatud taimi tolmeldavatest putukatest ega taha neid tappa," ütleb Tartumaal mitmesajal hektaril põldu hariv Pilsu talu peremees Madis Ajaots. Tema põldude läheduses tegutseb kaheksa mesinikku, keda ta enne pritsiga põllule minekut teavitab.

Mesilate lähedusse tatar

"Probleeme on olnud, aga enamasti oleme neist suhtlemise käigus üle saanud," tunnistab põllumees. Probleemide vältimiseks on tal aga lahendus, mida tänavu katsetatakse koos ühe mesinikuga.

"Külvan tarude lähedale keerispead ja tatart, mis on head meetaimed," selgitab Ajaots. "Püüan teha põllu nii, et mesi oleks mummudel nii-öelda kodu juures ja siis ei ole mesilastel vaja eemal asuvatele rapsipõldudele lennata." Kuna need kultuurid ei nõua nii palju taimekaitset kui raps, on nad mesilaste jaoks ohutud.

Taevasiniste õitega keerispeapõld näeb kaunis välja, lisaks on see Eestis küllaltki tavatu vaatepilt. Madis Ajaotsa sõnul on tegu ära unustatud vanaga, kuna juba 1940. aastal avaldatud põllukultuuride raamatus on seda taime mainitud.

Probleemiks, mis vajaks uuringuid, on keerispea ja tatra külviaeg - vaja oleks nende õitsemine ajastada rapsiga samale ajale, et mesilinnud valiksid siis rapsi asemel teised meetaimed.

Avalehele
19 Kommentaari
Loe veel: