Metsast tuleb hea energia
Teisalt on mets aga koht, kus päikeseenergia muutub selliseks energialiigiks, mida saame kasutada oma igapäevavajaduste jaoks ehk soojusenergia tootmiseks. See toimub inimese elueaga võrreldava perioodi jooksul, mis tähendab, et selline energia on taastuv, puhas ja seetõttu hea.
Erametsakeskuse arendusnõunik Indrek Jakobson leiab, et hakkpuidu kasutamise otstarbekuse määrab eelkõige see, mille jaoks ja millises mahus seda tarvitatakse. Elektri ja soojuse koostootmisel Eestis pole hakkpuidule alternatiivi, see on rahaliselt kõige soodsam ja samas keskkonnasõbralik, ükspuha kui suurtes kateldes me seda puitu ei põleta.
Ainult elektri tootmisel on võimalik mõne teise tehnoloogia abil saavutada rahaliselt parem tulemus, kuid need pole suures mahus ja pikas perspektiivis head. Ka päike on väga tõsiseltvõetav taastuvenergia allikas, kuid aeg selle suuremahuliseks kasutamiseks meie kliimas ei ole veel küps, tehnoloogia pole veel piisavalt arenenud. Väiketootmises on päikesepaneelidel siiski oma koht juba tekkinud. Tõsine tegija taastuvenergia vallas saab lähitulevikus olema hoopis biometaan, kuid ilmselgelt on Eesti liiga optimistlik selle tootmismahtude osas, kui me just Saksamaa vigu korrata ei soovi.
Hakkpuit on kindlasti parim energiaallikas suurte mastaapide korral, kuid väiketootmise puhul pole selle kasutamine kuigi mõistlik. See sisaldab liiga palju vett ning seetõttu ei ole alati konkurentsivõimeline transpordikulude ega ka põletusseadmete hinna poolest.
Praegu on Eestis puitküttel katlamaju veidi üle saja ja umbes teist sama palju võiks siia veel mahutada. Täpsemad arvud selguvad 2018. aastal, mil peaksid saama auditeeritud kõik Eesti kaugküttepiirkonnad koos ettepanekutega, kas tasub jätkata kaugkütte ja suuremate katlamajadega või on mõistlik hakata kasutama teisi, väikesi hajutatud lahendusi.
