Metsloomade haigla mõte saab teoks
Eesti Maaülikooli loomakliinikus on hetkel kolm loodusest pärit patsienti. Nendega tegeleb kõige rohkem loomaarstitudeng Madis Leivits, kes on ühtlasi Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsloomahaigla projekti ekspert.
Haigla ise on esialgu olemas vaid paberil. Järgmine samm on hoone Harjumaale Raasiku valda valmis ehitada. Praegu käivad läbirääkimised nii Raasiku vallaga kui ka ASiga Elering, et kasutada Eleringi alajaama alt vabanevat maad.
Paiga valik järgib tegelikku olukorda: metsloomad ja eriti just linnud satuvad kõige sagedamini abitusse olukorda Põhja-Eestis (pooled kõned telefonile 1313 tulevad Tallinnast), keskkonnaameti Nigula metsloomade taastuskeskus asub aga Läti piiri lähedal.
Rohkem teateid tuleb ka Tartust ja Pärnu kandist, sealsetel mereäärsetel aladel leitakse peale muude ka hätta sattunud hülgeid.
80–90% juhtudel on linnud-loomad sattunud abitusse olukorda inimtegevuse tõttu.
“See ei ole looduslik valik ja selliseid loomi tuleb aidata,” ütleb Leivits. “Mitte selleks, et tekitada loomaparki, vaid et loom terveks ravida ja loodusesse tagasi lasta.”
Otsesed inimeste läbi kannatajad on saanud autolt löögi või lennanud klaasidesse, elektriliinidesse, neid on lastud jne. Kaudselt kannatavad loomad ja linnud kemikaalide, loodusesse viidud jäätmete jms tõttu.
See pole looduslik valik!
Suur osa kannatada saanutest esindab kaitsealuseid liike või on lausa haruldused. “Nende puhul on iga isendi ellujäämine asurkonna jaoks tähtis,” räägib Leivits.
Loomakliinikuaktsioon ei tähenda aga ainult ühe hoone rajamist. Algatatud on looduskaitseseaduse muutmine, et panna kirja, kuidas päästeamet ja keskkonnaamet peavad korraldama abitusse seisu sattunud metsloomade abistamist.
ELF on keskkonnaministeeriumile ettepanekuna esitanud seadusemuudatuse ja määruse eelnõu, mis muudaks legaalseks ka kolmanda sektori abistamistegevuse, millel praegu seaduslikku alust pole.
Mõned sammud on juba astutud.
ELFi ja maaülikooli koostöölepe võimaldab metsloomade toimetulekuvõime taastamiseks kasutada ülikooli loomakliinikut, liites nii ravi õppe- ja teadustööga.
Tõbedest teatakse vähe
Koostamisel on metsloomade meditsiini õppekava, mille vastu on juba huvi tundnud ka Soome loomaarstitudengid.
ELF korraldab juba praegu koolitusi nii loomaarstidele kui ka vabatahtlikele. Loomaarstidest loodetakse kujundada üle-eestiline asjatundjate võrk, kes oskavad teha lihtsamaid protseduure ja esmaseid otsuseid.
Metsloomadega meditsiini vaatenurgast tegelemine võimaldab teha ka seiret ja annab uusi teadmisi.
“Me ei tea ju, mis metsloomadega, mõned jahiulukiliigid välja arvata, toimub, miks nad haigestuvad ja surevad,” räägib Leivits. “Kaitsekorralduskavades kirjeldatakse näiteks metsaraie mõju, aga bioloogilisi mõjutajaid käsitletakse vähe.”
Haigusi ja mürgistusi on keeruline ja kallis diagnoosida, aga sellekski on vaja enne teada, mis haigused meil üldse esinevad.
Sellealane teave koguneb ühe võimalusena ka kannatanuid abistades: teadlastele tuuakse n-ö koju kätte arvestatav hulk metsloomi ja linde.
“Kui näeme, mis on nõrgad kohad, on võimalik midagi ennetavalt ette võtta, kas või loodushariduse kaudu, et inimtegevuse otsest kahjustavat mõju vähendada,” ütleb Leivits.
Teisalt on metsloomad omamoodi keskkonnaindikaatoriks tänapäeva maailmas, kus kõrvuti inimestega liiguvad rohkem ja kiiremini ka kõiksugused viirused ja teised haigusetekitajad.
Teooriast ei piisa
Madis Leivits on aasta töötanud USAs ühes maailma juhtivas metsloomahaiglas ja enne seda tegutsenud Eestis Nigula metsloomade taastuskeskuses.
“Nigula esimese patsiendi, hiireviu, tõid metsamehed 1993. aastal meile koju, kuna tundsid mu ornitoloogist isa Agu Leivitsat,” räägib ta.
Noore mehe praegused patsiendid maaülikooli loomakliinikus on karvasjalg-kakk, hiireviu ja vöötkakk.
Eestis haruldasel vöötkakul, kes leitud Viljandi linna piirilt tee äärest, on parema silma trauma. “Kaku puhul on hea, et ta jahib saaki rohkem kuulmise abil. Ta saab looduses hakkama ka ühe perfektse silmaga, aga enne tuleb tal mulle seda katsetes tõestada,” räägib Leivits.
ANNETUSED
Haigla heaks
- Metsloomahaigla rajamist ja metsloomade ravi on võimalik toetada, annetades Eestimaa Looduse Fondi arveldusarvele (Swedbank 221005100292 või SEB 10102001506006, selgitusse märkida “Metsloom”) või helistades ELFi annetusnumbril 12557 (annetuse suurus 2 €).
Allikas: ELF,
www.metsloom.ee
