Metsloomadele söödaks viidud hein tuleb puuokstele laotada
Jahimeeste foorumis Jääger-Online andis Järva-, Viru- ja Jõgevamaa piiril elav kasutaja Lant mõned päevad tagasi teada, et kitsed käivad ühistu silohoidlas nosimas. „Hommikul kui mööda sõidad, siis on mingi 20 pealine kari alati vastas.“ Samas on foorumis teade ka selle kohta, et juba detsembri algul leiti metsast hukkunud kitsede korjuseid.
“Eestimaad on tabanud üle mitmete aastate suurim lumeuputus. Mets näeb küll välja nagu muinasjutus, aga sellel kõigel on ka teine pool,” kirjutavad jahimehed oma üleskutses. Lumekatte paksus mõjutab eelkõige kanaliste, metskitsede ja metssea toimetamisi. „Jahiseltsid tegelevad praegu väga hoolsalt ulukite talvise hooldega. Aga iga inimese abi on teretulnud.“
Riivo Noor Aegviidu Jahimeeste Seltsist on seda meelt, et ükshaaval pole inimestel suurt mõtet metsa loomi toitma minna: “Ühendust tasuks võtta kohalike jahimeestega, nemad teavad loomade liikumisradasid ning söödaplatse. Meie jahiseltsi piirkonna pindala on 6300 ha, see on üks väiksemaid Eestis. Meil on metsloomadele 12 söödakohta.“
Kui aga siiski soovitakse omal käel metsaelanikke aidata, on oluline mõningaid lihtsaid tõdesid silmas pidada. Noore sõnul ei tohi sööta mingil juhul panna suurte maanteede äärde, loomad võivad kergesti autode ette sattuda. Metsateedega on teine lugu, seal on liiklustihedus väike.
Suvalisse paika heinahunnikut või õunakorvi sisu maha kallata pole ka mingit mõtet, otsida tuleks selliseid kohti, kus on lumel kitsede jälgi näha. „Ja heina ei maksa panna maha. Sest närilised ja rebased jooksevad sellest üle, märgistavad ära ning kits sellist heina enam ei puutu,“ selgitab kogenud jahimees. Riivo Noor soovitab heina laotada puuokstele või panna söödasõimedesse, kui need on olemas. Vihad tuleks samuti puuokstele riputada. Metskitsed külastavad usinasti ka metssigade söödakünasid, kuid lisaks kuivtoidule vajab metskits kindlasti vett sisaldavat sööta, näiteks õunu või silo.
Viljagi ei maksa lihtsalt niisama lumehange kallata. See läheb lume sees lihtsalt raisku. „Kui tahate vilja siiski metsa viia, kaevake maapind lume alt välja ja valage vili alles siis maha,“ õpetab jääger. Kindel on see, et lisasöötmise iseloom ja maht peavad vastama ulukite arvule ja füsioloogilisele vajadusele.
Mõnedes piirkondades on lumesajud muutnud paljud metsateed läbimatuks ja söödakohad, mis olid enne aktiivses kasutuses, on jäänud unarusse.
Jahimehed kutsuvad neid, kel võimalik korraldada metsateede, sihtide, käiguradade, sõimede ümbruse ja söödakohtade lumevabana hoidmine, seda ka tegema.
Jahiseltside kontaktandmed leiate Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt.
