Metssead tuhnisid üles kümnendiku kuusetaimedest

Metsakultuurist põtra ja metskitse peletades tuleb paraku karta ka metssiga.

Kaks nädalat tagasi lõpetasin viimaste kuusetaimede sügisese istutamise oma metsa rajatud Kuulsuse kuusikusse – 3000 väikest kuuske olid nii saanud uue kasvukoha. Pean seda kuusekultuuri väga eriliseks ning seepärast otsustasin seekord paljude isamaaliste inimeste kätetööd kaitsta ka võimalike ulukikahjustuste eest.

Viimasel ajal on reklaamitud Austria ulukitõrjevahendit Trico. Kuna repellent on looduslik (koosneb veest ja lambarasvast, tõrjeefekti annab lõhn, ja toime on 6–8 kuud) ning seda on võimalik võrdlemisi lihtsalt selgpritsi abil kasutada (3000 taime töötlemiseks kulus mul neli tundi), otsustasin kuusetaimi just sellega kaitsta. Reklaami järgi toimib see metskitse, põdra ja punahirve puhul. Rootsis on alates aastast 2007 kasutuses olev repellent näidanud väga häid tulemusi metsataimede kaitsel ja positiivsed on olnud ka Eestis tehtud katsed.

12. oktoobril oligi kuiv ja päikesepaisteline ilm, mis on igati soodne taimede töötlemiseks. Pritsitud taimed said selga ilusa valge rüü – kohati jäi mulje, et tegu on hoopis hõbekuusekultuuriga, sest tõrjevahendile on lisatud värvainet, et oleks hästi näha, millised taimed ja kuidas on töödeldud.

Kahjuks ei saanud ma oma tööd kaua nautida. Peagi avastasin, et metssead on mitmes kohas ilusad suured kuusetaimed mullast välja tuhninud. Alguses mõtlesin, et nad on mõne üksiku taime kogemata välja lükanud. Kui mõnes kohas oli lausa 8–10 taime reast välja lükatud, ajas see juba vihaseks. Siis hakkasin hukkunud kuusetaimi (taimed olid vast nädala paljaste juurtega maast väljas päikese käes seisnud; istutasin nad tagasi mulda, kuid vaevalt nad ellu jäävad) lugema ning selgus, et metssead olid paari nädalaga hävitanud 324 kuusetaime ehk üle 10% istutatud kultuurist.

Sellist metsseakahjustust pole ma küll enne näinud. Nüüd tuleb kevadel kõigepealt alustada uute taimede istutamisega hukkunute asemele.