Tänavu tuleb küttida ligi 5000 metssiga rohkem kui mullu. Foto: Bianca Mikovitš

Kütitud on 8693 metssiga nõutud 29 600st ning lehe ilmumise päevaks on see arv ilmselt veel suurem. Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks ütles, et jaht on alanud hoogsalt, eriti arvestades seda, et ajujahi aeg alles algab. “Edasi oleneb sellest, kuidas on talvine ilm ning kas jahihooaeg õnnestub,” märkis ta. “Arvestades seda, et proovide võtmine on probleemne, on see hea arv.”

Jahimeeste soovile, et riik osaliselt hüvitaks jahipidamise kulud, ilmselt vastu ei tulda. “Tavaliselt kütitakse 24 000 siga, ja see ligi 5000, mis tuleb juurde küttida, ei ole väga palju. Jahimehed ise ütlevad, et pealemaksmisest olulisem on see, et siga oleks kuhugi panna,” sõnas Traks.

Olukorras, kus tööstused lihtsalt ei võta metssigu vastu ja ka kohustuslike proovide tegemine on pannud töötlemist venima, ei ole praegu keegi ühtki head ideed kitsaskoha lahendamiseks välja pakkunud.

Praeguseks on ka piirkondi, kust tulnud teateid, et etteantud normi täitmine ei ole võimalik, sest sigu seal nii palju enam pole. Traksi sõnul võetakse sellisel puhul asja mõistusega, ning on selge, et kus sigu pole, seal neid ka küttida ei saa.

Jahimeeste soovile, et peale Tartu labori tehtaks proove ka Tallinnas, ei ole aga võimalik vastu tulla. “See ei ole realistlik soov, arvestades vajadusi, mis kaasnevad inimeste ettevalmistusega ja labori ülesehitamisega,” tõdes maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi.

Nii metssigade küttimiseks kui ka taudileviku piiramiseks oleks soodne külm ja lumine talv.